| Kaitsealune ala | Kiltsi mõisa park (KLO1200356) |
| Nimi | Kiltsi allikad |
| Asukohakirjeldus | Kiltsi môisa pargis lossi ümbruses.
( LKR: 03.08.1998, 12:55:28 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
1988.a. Pandivere Riikliku Veekaitseala veesäilitusala 5 ha. 1998.a. PAndivere VKA sihtkaitsevöönd.
( LKR: 03.08.1998, 13:25:26 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Heinsalu, Ü. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV/s. Tln., 1977.
2. Heinsalu, Ü. Eesti allikad ja nende kaitse. - Eesti LOodus, 1977,7,8.
3. Eipre, T. Pandivere karstijärved ja allikad. - Eesti Loodus, 1967, 4.
4. Joonuks, H. 1963. Pandivere teedel. Tln., lk. 64-65.
5. Pô- ja pinnavee hüdrokeemiline seire 1991-1993.a. Koost. H. Kink. TA Geol. Ins. käsikiri, lk. 18.
6. Pandivere Riiklik Veekaitseala.. 1993. Jyvaskyla, lk. 61.
7. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. 1994. Koost. Geol. Ins.i, AS Maves, lk. 57.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Suur rühm veerikkaid allikaid astangu jalamil ja nôlval. Neist enamik on kaevetöödega tiikideks muudetud juba môisa ajal. Lossi taga hooldatud pargis asuv Rohuaia allikatiik on puhas väike järvik, mis annab maksimaalselt üle 60, minimaalselt alla 15 l/s vett. Tiik on kaunis. Lossi kôrval astangu jalamil asub nn. Lossialune allikas, mida kasutati veel hiljuti kaevuna. See annab veerikkal ajal üle 50 l/s vett. Kolmas suurem allikate koht on Metsniku allikatiik, mis vôib anda kuni 150 l/s vett. Eesvooluks on Pôltsamaa jôgi.
Suvel ja talvel on allikad harilikult üsna veevaesed. Vee madalaim môôdetud temperatuur on 6°C. Tiikide vesi on halb, sest lähedal asuvad suured laudad.
Allikaalast lääne pool on väike vôsastunud soo, kus voolab Kiltsi (Vao) oja. Allikatest alguse saav oja voolab sinna. Kiltsi allikavees oli 1981-87.a.andmeil: NO3 - 3,8-51,4; NH4 - 0,5 mg/l.
1991-1993.a. oli allikavesi Ca-HCO3-SO4-Cl-ne, pH 7,1-8,2. NO3 sisaldus 24-45 mg/l, N-üld 6-12 mg/l.
Arhitektuurimälestisena kuuluvad kaitse alla loss ja vana vesiveski allikaojal. XVI saj. kuulus loss Gilseni perekonnale (nimi "Kiltsi"). XIX valdasid Kiltsi lossi Krusesternid.
|
| Koostanud | Koostanud:Ü. Heinsalu
Täiendanud H. Kink
10.04. 1990.a.
10.07. 1998.a.
(LKR: 03.08.1998, 13:22:40 ) |
| Seisund | Halb. Môned tiigid on autrofeerunud. Vee koostist môjutas punkt- ja hajareostus.
( LKR: 03.08.1998, 13:23:23 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, veemajanduslik, ökoloogiline, ôppeotstarbeline. Pikaajaliste hüdroloogiliste ja hüdrogeoloogiliste vaatluste koht.
|
| Loodusobjekt | Allikas |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |