Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kurja (Kura, Kurä) müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPiusa jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000202)
NimiKurja (Kura, Kurä) müür
AsukohakirjeldusVõru maakond, Meremäe vald. Piusa jõe vasakul kaldal Tiisleri veskist 100 m allavoolu. Tiisleri veskini on olemas autotee. Asfalttee viib Vahtseliina lääneservast Möldrini, kust tuleb külavaheteed sõita üle Piusa jõe ning seejärele pöörata põhja suunduvale kruusateele, mida mööda Tiisleri veskini on ca 1,5 km. Paljandini tuleb minna piki taimestiku poolt umbe kasvanud Piusa paremat kallast, kust on hea vaade paljandile.
KaitseOn kaitse all kui maastikulise kaitseala üksikobjekt. Vähese külastatavuse tõttu ei vaja erilist kaitset. Säilib ürglooduse objektina seetõttu hästi.
KirjandusOn leidnud kajastamist enamikes Piusa ürgoru kaitseala käsitlevates trükistes.
IseloomustusKahe järsu otse vette langeva seinana paljanduvad Gauja lademe Lode kihistiku kollakasvalged põimjaskihilised liivakivid. Liivakivides on üksikuid pruunikaid vahekihte.
Kahest paljandist suurem on ülesvoolu paiknev 20 m pikkune sein maksimaalse kõrgusega keskosas 10-11 m, mis maad mööda juurdepääsetav on väheses ulatuses mõlemast küljest. 2 meetri kõrgusel veepinnast on paljandi seinas kuni 1,5 m kõrgune ja alt 2 m laiune võlvja avaga uure.
20 m allavoolu on teine ca 10 m pikkune ja 12 m kõrgune sammasjas paljand, mis samuti laskub otse vette, kuid mille jalamil kasvavad üksikud põõsad ning rohututid.
Müür on oma nime saanud selle kohta liikuva rahvajutu järgi, mille kohaselt keegi armukade Peeter Kärsna oli siit oma naabrimehe Sauli alla tõuganud. Teise versiooni kohaselt on aga müüri nimi seotud hoopis asukohaga jõe vasakul (kurakätt) kaldal. Teatavasti on enamus paljandeid (müüre) paremal kaldal.
KoostanudA.Kleesment
SeisundRahuldav. Vähe külastatav ja nii säilub oma looduslikul kujul. On matkaraja üheks punktiks ning teda tutvustav silt koos paljandile osutava viidaga on paremal kaldal Tiisleri veski juures. Paljandisse endasse ei vii mingit teerada. Tuleb minna läbi rohtukasvanud jõekalda.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne.
UuritusEsimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud H.Viidingu poolt 1957.a. Samal aastal mõõdistas mõlemat seina diplomieelsel menetluspraktikal L.Unt. Müür on kantud I.Kase poolt 1966.a. tehtud Piusa kaitseala skeemile. Revisjonülevaatus tehti A.Kleesmenti poolt 1998.a.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Võru vald, Savioja küla