Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: SAASTNA RANDVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaMatsalu rahvuspark (KLO1000300)
NimiSAASTNA RAND
AsukohakirjeldusSaastna poolsaare lääneosa. Asub Matsalu Looduskaitsealal.
( LKR: 26.09.2000, 12:00:00 )
Kaitse<KAITSE>
Asub MAtsalu Looduskaitsealal. Saastna rand ei ole üksikobjektina kaitse all. Vôtta looduskaitse alla ja tähistada. Kaevetöid mitte teha, rändrahne Porimäelt mujale mitte vedada. Soovitav kasutada ala niiduna ja karjatamiseks. Porimäele kariloomi mitte lasta. KAitsealused objektid (ala) tähistada.

( LKR: 27.09.2000, 09:52:29 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
Klaamann, E. Saastna "kassikullast". - Eesti Loodus, 1962, 3.
ôismaa, K. 1981. Haapsalu rajoon. Tallinn, lk. 86-87.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Looduskaitset vajav ala haarab Saastna poolsaare lääneranna poolsaare kôige pôhjapoolsemast neemikust kuni Topu lahe suudmeni, kus rannajoon pöördub kagusse. Ala pôhjapoolses osas on tegemist laugse, rannavallidega kaetud vôi kinnikasvanud rannaga, kus aluspôhjalised paljandid esinevad pôrandatena lainetuse vööndis. Paljanduvad ländoveri-uenloki piiriala merglid ja savikad lubjakivid, milledes esineb tasemeti ja pesiti rikkalikult kristalset ja amorfset püriiti. Savikas lubjakivis leidub tasemeti massiliselt heledaid lubioiide.
Saastna ranna lôunapoolses osas esinevad ligi kilomeetri pikkusel lôigul 0,5-2 m kôrgused aluspôhjalised paljandid, millede kujunemine on seotud ja säilimine tagatud mere aktiivse murrutava tegevusega. Siin paljanduvad varauenloki (Jaani lademe Mustjala kihistiku) merglid ja domeriidid. Astangu lôunapoolses osas katab mergleid 5-6 cm paksune mikrokihilise lauspeeneteralise puhta lubjakivi kihike, mille alumine pind on kaetud kuni 1 cm paksuselt püriidiga.
Ala geoloogiline unikaalsus seisneb järgnevas:
- see on ainuke piirkond Eestis, kus paljandub ländoveri-uenloki piiriala;
- rikkalikult esineb Eesti seni teadaolevalt suurimaid püriidikristalle.
Piirkonda jääb omapärane, metsane Saastna Porimägi (abs. kôrgus 11,8 m), millega on seotud arvukalt legende. See kujutab järsunôlvalist loode-kagu suunas väljavenitatud väikest pinnavormi samasuunalise seljandiku loodetipus, mille lääne- ja edelajalam ning nôlvade alaosa on tihedalt kaetud rändrahnudega. Mitmete tunnuste pôhjal vôib oletada Porimäe tekkes analoogiat Kiireste mäega ja Uisu panga neemikutega.
Saastna poolsaare lääneosas esinevad mätlikud, perioodiliselt üleujutatavad hôredamate vôi tihedamate kadastikega looduslikud karjamaad.
KoostanudKoostanud:P. Männik
november, 1993. a.
(LKR: 27.09.2000, 09:49:03 )
SeisundHea. Porimäel on kariloomad nôlvade taimestiku purustanud ja keegi on mäe otsas kaevanud - vist varandust otsinud.
( LKR: 27.09.2000, 09:49:53 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline, turistlik, tervistav.
Uuritus<UURITUS>
P. Männik, 1993. a. - uuris ja koostas ülaltoodud kirjelduse.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Lääneranna vald, Saastna küla