Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Alliku kaljuVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiAlliku kalju
Asukohakirjeldus Põlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Valgemetsa asulas. Valgemetsa jaama juures oleva raudteeülekäigu juurest tuleb piki raudteed kulgevat rada minna 500 m kuni raudteesillani ja sealt mööda Ahja vasakut kallast jalgrada mööda allavoolu 100 m kaugusel asuva rippsillani. Rippsilda mööda tuleb ületada Ahja jõgi ning siis viimased 50 m allavoolu kuni paljandini tuleb läbida mööda kuiva männimetsa kulgevat paremkalda jalgrada.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. Vääriks tähistamist eraldi paljandi kohta informatsiooni jagava sildiga.
KirjandusOn leidnud äramärkimist peaaegu kõikides Ahja ürgoru loodust käsitlevates trükistes. Peale seda on iseloomustatud:

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 59-60.
IseloomustusAhja jõe loodest põhja suunduva looke kaguosas paljanduvad 50 m pikkusel lõigul Burtnieki lademe Härma kihistiku liivakivid. Paljand laskub järsu 15 m kõrguse seinana otse vette ja on ligipääsetav ülesvoolupoolse otsa külgmises osas. Liivakivid on peeneteralised, põimkihilised, paljandi ülemises osas valdavalt kollakas- ja punakasroosad, kuna alumises osas valitsevad valkjaskollased toonid. Liivaseina alumises osas on heledas liivakivis kohati katkendlikke punakaid pindu.
Paljandi jõkke laskuvas seinas on kolm väikest uuret, millest 2 ülesvoolupoolset kõrvuti asetsevat on ümarate piirjoontega, enam keskossa jääv on aga huvitava nurgelise kujuga. Paljandi ülesvoolupoolses osas on jõega risti paiknev 7 m kõrgune ja 10 m pikkune liivakivisein, mis tagaosas täisnurkselt lõikub jõega paralleelse 3 m kõrguse ja 15 m pikkuse tugevasti sammaldunud liivakivijärsakuga. Jõele risti paiknevas paljandi osas on 2 koopalaadset tühemikku. Jõele lähemal olev ümaraseinaline 2 m sügavune ovaalne tühemik on suudmes 5 m kõrgune ja alt 2,7 m lai. Koopa seinad on suures osas sammaldunud. Tagaseina keskosas läheb seina lõhe suunaga 50o. Jalamilt 1,5 m kõrgusel on kihipind, mida mööda liivaseina sisse läheb 6 kuiva lõhepindadega lõppevat uuret. Uurete laius on 20-30 cm, kõrgus 30-40 cm ning sügavus 10-20 cm. Koopa põhjas on märg liiv.
Liivaseina tagumises nurgas on 4 m sügavune koobas, mille jõest kaugem sein on sile ja kulgeb mööda 80o-suunalist lõhet, olles pikenduseks jõega paralleelsele liivajärsakule. Koopa teine sein on ebatasane, kaarjas. Seinad on osaliselt sammaldunud. Koopa suue on teravatipuline, laius on alt 1,3 m, kõrgus 2 m. Koopa kõrgus väheneb ühtlaselt tagaseina suunas 50 cm-ni. Tagaseinast voolab välja allikas. Koopa põhi on suures osas kaetud 20-30 cm paksuse veekihiga.
Koopad on viimase paarikümne aasta jooksul oma mõõtmetelt tunduvalt vähenenud. Ü.Heinsalu andmetel oli täisnurga all olevas tagaseinas veel kolmas koobas, mis oli kinni varisenud sajandi esimesel poolel. Praegu ei ole sellest enam midagi näha. Väike, paarikümne cm kõrgune ja laiune ümara avaga uure läheb liivaseina jõepoolses seina osas.
Alliku kalju koobastega on seotud rohkesti muistendeid. Koopad olnud vanakuradite elupaigaks. Sügavast koopast, kust voolab välja allikas, olla sageli kuuldud kulla kõlinat. Aga nii ennast nööri otsa sidunud karjapoisil kui ka külamehe koeral ei õnnestunud koopast pääseda: mõlemal juhul oli nööri otsas väljatõmbamisel ainult verine sikupea. Veel räägivad rahvajutud Alliku kalju kohale metsa maetud rahast ning Rootsi ajal kalju alla jõkke visatud rahakastist. Viimane pidi eriti raske olema. Ühe muistendi järgi oli koopa tagaseinas olnud uks, mis teinud inimesed nähtamatuks. Mees kellel õnnestunud selle kaudu koopasse pääseda, näinud seal kangastelgedel istunud kassi.
KoostanudA. Kleesment 22.11.1999
SeisundHea. On säilunud kaua muutumatul kujul. Häirivad sissekraabitud nimed. Paljandi vastas on sile jõemadalik, kus on spordiplats ja ujumisbassein ning kust on paljandile hea vaade. Koobastele on juurdepääs mööda rippsilda ning korralikku rada lihtne.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, kultuuri-ajalooline.. Maaliline ja hästi jälgitav ning külastatav loodusobjekt. Silmapaistva läbilõikega profiil. Muistenditega seotud.
UuritusEsimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud 1953.a. E. Mark-Kuriku poolt. 1968.a. kanti E.Kumari poolt maastikukaitseala skeemile. 1984.a. uuris paljandis olevaid koopaid Ü.Heinsalu . Revisjonülevaatus koos koobaste plaani koostamisega tehti 1998.a. suvel A.Kleesmenti poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Valgemetsa küla