Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Tsuba (Tšuba) paeVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiTsuba (Tšuba) pae
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Tartu-Põlva maanteel asuvast Koorvere sillast ca 1,7 km allavoolu. Koorvere silla juurest tuleb sõita mööda Kiidjärvele suunduvat maanteed pisut vähem kui 1 km ning pöörata põhjapoole viivale külavaheteele. Külavaheteelt tuleb sõita umbes 1,3 km kuni praegu eravalduses oleva Tsuba taluni. Paljand asub taluhoonetest umbes 50 m allavoolu.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud äramärkimist peale 1968. aastat ilmunud Ahja ürgorgu käsitlevates trükistes. Peale selle on teda iseloomustatud:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels, Alcedo atthis L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 45, lk. 100-194, lk. 132-134.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 59.
Iseloomustus Ahja jõe paremkalda järsu läänest loodesse pöörava käänaku kaguserva 50 m pikkusel kaldajärsaku lõigul paljanduvad Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised peeneteralised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Paljand on keskosas ligikaudu 10 m kõrgune ja laskub suures ulatuses sileda seinana otse vette. Läbilõike ülemine, ligikaudu 4 m paksune läbilõike osa on esindatud põhiliselt valkjaskollaste liivakividega. Paljandi alumises osas on liivakivid punakaskollased. Need kaks erineva värvusega osa on omavahel eraldatud lainja katkestuspinnaga, mille peal on liivakivis savikaid läätsi ja läätsjaid saviveeriseid sisaldavaid kihte.
Paljandi valdav, ülesvoolu osa alumine kolmandik on orienteeritud piki siledat lõhepinda suunaga 45o. Paljandi allavoolu osas lõikab paljandiseina ebatasase pinnaga lõhe, mida mööda on paljandisse lõikunud sügav vagu. Paljandi keskosas, vee pinnast ligikaudu 1,5 m kõrgusel, on siledas liivakiviseinas kaks väikest 1 m sügavust uuret, millest allavoolu paikneva ava on teravatipulise kujuga, ülesvoolu jääval aga kaarjas.
Paljand on kuivalt maalt ligipääsetav ainult allavoolu otsast, aga samuti ka kahest paljandi ülemist serva lõhestavast sälkorust paljandi ülesvoolu otsas, kus ka sälkoru veerudel avanevad liivakivi kihid. Paljandi kohal on eravaldusesse kuuluv korrastatud parkmets.
Viimase 60 aasta jooksul on paljand oma mõõtmetelt püsinud peaaegu muutumatuna.
KoostanudA. Kleesment 18.11.1999
SeisundHea. Asukoht jõe põrkepervel, samuti aga ka paljandi kohal oleva metsa hooldus on taganud paljandi säiluvuse. Vähese külastatavuse tõttu pole paljandiseina nimede kraapimisega rikutud. Probleemiks on kaldalt paljandi juurde pääsemine, kuna maaomanikud ei suhtu sellesse eriti soosivalt.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Üks suuremaid ja ilusamaid paljandeid Koorküla-Taevaskoja vahelises jõelõigus. Võimalik jäälindude pesitsemiskoht.
UuritusEsimesed andmed ja esimene teadaolev paljandi foto on pärit E.Kumarilt, kes 1938.a. uuris Ahjal jäälindude pesitsemiskohti. Geoloogilise esmakirjelduse tegi 1953.a. E.Mark-Kurik. 1968.a. kanti paljand E.Kumari poolt maastikukaitseala skeemile. 1984.a. uuris paljandis olevaid uurdeid Ü.Heinsalu. Revisjonülevaatuse tegi 1998.a. suvel A.Kleesment.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Koorvere küla