Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Koitjärve (Käidra) rabaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598)
NimiKoitjärve (Käidra) raba
AsukohakirjeldusPillapalu kohal, Soodla-Aegviidu teest ca 1 km põhja pool, maantee ja Soodla jõe vahel.
KaitseJääb 1991. a moodustatud Põhja-Kõrvemaa LKA territooiumile.
KirjandusEesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Tallinn. TA Kirjastus. Lk. 141-149.
Kaasik, T. 1978. Kõrvemaa. Tallinn. 152 lk.
Karofeld, E., Punning, J.-M. 1997. Põhja-Kõrvemaa - Pavlovi nim. metsamajandist looduskaitsealaks. - EGS Aastaraamat, trükis.
Kink, H., Novod, N. 1990. Põhja-Kõrvemaa geoloogilis-hüdroloogiline ülevaade. Aruanne GI-s. Tallinn. 36 lk.
Raukas, A., Rähni, E. 1974. Pinnavormid Harju rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn. Lk. 34-46.
Tõnisson, A. (vastutav täitja). 1991. Põhja-Kõrvemaa looduslikud tingimused ja funktsionaalne tsoneerimine. TBA lepinguline tööaruanne Harjumaa Looduskaitseametile. Tallinn. 97 lk.
Valk, V. 1988. Eesti sood. Tallinn. Lk. 265.
IseloomustusKoitjärve raba oma paljude laugastega on üks maalilisemaid Eesti soid. Kuna soo jäi endise Pavlovi nim. metsamajandi territooriumile (sõjaväe polügoon), siis oli sinna juurdepääs praktiliselt võimatu, mis on ka soo vähese uurituse põhjuseks. Samal ajal on tänu keelureźiimile säilinud nii mõnedki loodusharuldused ning soo ise suhteliselt puutumatuna.
Koitjärve raba pindala on 1750 ha, millest madalsoolasund moodustab 290 ha, siirdesoo 150 ha ja raba 1310 ha. Valdavaks on laukarohke lageraba. Turbalasundi paksus ulatub 7,4 m-ni. Idapoolsest küljest piirab sood Vargamäe-Koitjärve oosistu, mille abs. kõrgus on ca 80 m, suhteline ca 10 m.
Koitjärve raba pakun nii loodusteaduslikku kui kultuuriloolist huvi (A.H. Tammsaare inspiratsiooni-allikas). Lisaks sellele jääb raba Tallinna veehaarde valglale, niisiis on ta oluline ka hüdroloogilisest ja -geoloogilisest aspektist.
Koitjärve raba ja Soodla veehoidla vahel paiknes nn. Tõrrepõhja polügoon (~300 ha), mida kasutati tankodroomi ja motoriseeritud jalaväe õppuste paigana. Õppuste käigus tekkinud põlengud on kahjustanud ka polügooniga piirnevat rabaosa. Eesti kaitsevägi soovib Tõrrepõhja polügooni kasutada sõjaväeõppustel, tehtud keskkonnaekspertiis soovitas polügooni kasutada ainult käsirelvadest laskmiseks.
KoostanudE. Andresmaa
22. okt. 1997. a.
SeisundHea. Kahjustatud on raba loodeserv. Polügooni kasutamise tagajärjel on turbas kõrgenenud raskemetallide sisaldus (Pb, Cu, Zn, Cd ületavad lubatu).
TähtsusSuurepärane turismiobjekt, pakub huvi loodusteaduslikeks uuringuteks, hüdrogeoökoloogiline tähtsus.
UuritusGeoloogiline kaardistamine 1:200 000. 1969. a.
Geoloogia Instituudi veeuuringud 1990-1992. a.
Geoloogia Instituudi hüdrogeoökoloogilised uuringud. 1996. a.
H. Riikoja järveuuringud 1930-ndatel aastatel, hiljem TA ZBI ja TBA töötajad.
Pinnavorme on uurinud A. Miidel, A. Raukas, E. Rähni.
LoodusobjektSood
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Anija vald, Pillapalu küla