Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Põhja-Kõrvemaa liustikuvee-tekkelised pinnavormidVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598)
NimiPõhja-Kõrvemaa liustikuvee-tekkelised pinnavormid
AsukohakirjeldusHarjumaa. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (alates 29.10.1991). 4 km laiune põhja-lõunesuunaline 15 km pikkune kaarjas vöönd oosisüsteeme ja mõhnastikke ulatub Mustjõest lõunas (Aegviidu lähedal) kuni Suursooni kirdes ja Soodla jõeni loodepiiril.
KaitseKõik kirjeldatud "Ürglooduse raamatusse" kantavad pinnavormide kompleksid kuuluvad Põhja-kõrvemaa looduskaitsealasse. Soovitav oleks vältida kasutamist sõjaväe õppepolügoonina. Või äärmisel juhul piirata kasutust territoriaalselt. Muu inimtegevus kaitseala pinnavorme ei ohusta.
KirjandusVarep, E. 1969. Kõrvemaa - Põhja-Eesti metsanurk. - Eesti Loodus, 10. 583-590.

Raukas, A., Rähni, E. 1974. Pinnavormid. - harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 11.-14. juuli 1974. 34-36.

Rähni, E. Viimase mandrijää servamoodustistest Pandivere kõrgustikul. - ENSV TA Geoloogia Instituudi Uurimused, VII. Tallinn, 1961. 47-54.

Tõnisson, A. 1995. Jussi järvestiku maastikuline iseloomustus ja arengutendetsid. - EGS-i Aastaraamat, 26. Tallinn. 17-33.
IseloomustusKaks, peaaegu paralleelset oosisüsteemide kaart umbes 2 km vahekaugusega on omavahel kohati ühendatud ooside, mõhnade või lavamõhnade ahelikega.
Ooside kõrgus ulatub kohati 25 meetrini (Peenessaare mägi kaitseala idapiiril), kõrgus üle merepinna kuni 95 meetrini. Oosid on enamasti teravaharjalised ja koosnevad jämepurdsest materjalist, millest suurem osa (70-80%) pärineb kohalikest aluspõhjakivimeist.
Kõrvuti oosidega esineb rohkesti (eriti oosiahelike vahel ja süsteemi lõunapoolses osas) lavajaid pinnavorme. Kuni 20 m kõrgused lavad koosnevad kihitatud liivast, kruusliivast või veeristik-kruusliivast. Lavade pinnal võib esineda looduslikke glatsiokarstilise päritoluga lohkusid (sölle), mis tekkisid mattunud iseloomulik nn oosilohkude esinemine, mis on samuti glatsiokarstilise päritoluga. Enamus glatsiokarsti nõgusid on nüüdseks soostunud, suuremad neist moodustavad järvenõgusid. Asjaolu, et järved koonduvad Põhja-Kõrvemaal oosisüsteemidesse, viitab kujukalt nende geneesi seost oositekkega ja oosilohkude kujunemisega. Jääjärvetasandike esinemine oossüsteemide ja mõhnade vahel nüüdisjärvede põhjasetetest oluliselt (kuni 14 m) kõrgemal, näitab, et kohaliku jääjärve esinemise ajal olid oosid ja mõhnad kujunemas, ning mattunud liustikujää polnud veel sulanud.
Kogu iseloomustav pinnavormide kompleks kujunes hilisjääajal lääne-loodest liikunud liustikukeele tungimisel kuni Pandivere kõrgustiku loodenõlvani, kus see kohtas takistust kõrgustiku nõlva ja seda katva irdjää näol. Hääbumise järel kujunesid lõhede süsteemid, mis, tõenäoliselt jälgisid liustiku all ja sees kuhjunud setteid ja pinnavorme. Sulav jää omakorda kattus väljasulanud setetega, mattus ja säilis kauem aladel, kus moreeni kontsentratsioon liustikus oli suurem. Reeglina on kõige kõrgemate ooside kõrval kõige sügavamad sulglohud ja järved.
KoostanudR. Karukäpp
20. november 1997.a
SeisundTervikuna rahuldav. Endiste polügoonide pommitamiseks ja sõjamasinate liikumiseks kasutatud aladel on pinnast rikutud.
TähtsusTeaduslik (geoloogiline), maastikuline, turismialane.
UuritusPinnamoodi ja selle kujunemist on 1960-ndatel aastatel uurinud E. Rähni, A.Raukas ja E.Varep. Seoses Kõrvemaa kaitseala loomisega A.Tõnisson (1991.a).
LoodusobjektKuppelmaastiku elemendid
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Anija vald, Pillapalu küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Kemba küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Kõnnu küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Liiapeksi küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Pala küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Sigula küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Suru küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Tõreska küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Valgejõe küla