Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Jussi-Paukjärve järvedVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598)
NimiJussi-Paukjärve järved
AsukohakirjeldusAegviidust 12 km põhjakirdes, endine Pavlovi nim. metsamajand (Aegviidu polügoon, pindala 33304 ha), alates 29.X 1992.a. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (pindala 11238 ha).
( LKR: 25.11.1999, 13:20:18 )
Kaitse<KAITSE>
Järved paiknevad Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal, kinnitatud 26. VIII 1997. a., pindala 12962 ha.

( LKR: 25.11.1999, 13:44:48 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
Mäemets, A. 1977. ENSV järved ja nende kaitse. Tln., Valgus, lk. 53-55.
Kaasik, T. 1978. K?rvemaa. Tln., 152 lk.
Eesti kaitsealad. Geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H.Kink. Toim. T.Kaasik ja A.Raukas. LK. 141-149.
Karofeld, E., Punning, J.-M. 1998. P?hja-K?rvemaa - Pavlovi nimelisest metsamajandist maastikukaitsealaks. - Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. 31. kd. Tln., TA Kirjastus, lk. 97-108.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Järved paiknevad kahel pool Aegviidu-Paukjärve oosistikku, Aegviidust 12 km põhjakirdes. Jussi järvestik koosneb 6 järvest: Kõver-, Lina-, Must-, Pikk-, Suur- ja Veinjärv. Paar kilomeetrit loode pool oosistiku siseküljel asub Paukjärv, Liivjärv, Ümarikjärv, Kaasikjärv ja Mudajärv. Järved on mandrijääaegse päritoluga, tekkinud 10000-12000 a. tagasi, nõgudesse jäänud veekogud tolleaegsete suurte jääjärvede jäänukid.
Tänapäeval on sügavamad (kuni 9,7 m) Mustjärv (2,1 ha), Linajärv (5,8 ha) ja Pikkjärv *6,1 ha).
suurjärve sügavus on 5,7 m, pindala 20,1 ha; Veinjärv (5,9 ha) sügavus on vaid 4,2 m. Algselt olid kõik umbjärved, tänapäeval osaliselt kraavidega ühendatud. Järvekaldad on soostunud või paljandub liiv. Järved toituvad nende kallaste ja põhja oosidest väljakiildunud põhjaveest.
Paukjärve (8,6 ha) sügavus on 11 m. P?hjaveest toituva järve põhi on liivane. Ümarikjärve loetakse Põhja-Eesti sügavaimaks - 14,5 m. Tähelepanu väärib vee püsiv kihistumine. Järvede vesi on nõrgalt happeline (pH=6-7, keemiline koostis HCO7/3-Cl-SO/4. Järved on eriilmelised: kalgiveelised kihistunud kuni poolhuumustoitelisteni. Kogu looduskaitsealal on jõgede-järvede vesi ja maapinnalähedane põhjavesi omavahel seotud. Järvedes on arvukalt haruldasi veetaimi (väike vesikupp, lamedaleheline ja ujuv vesitakjas). Limnoloogid soovitavad järved tervikuna kaitsealla võtta. Sobiv piirkond kompleksseireks ja teadusuuringuteks. Paukjärve maastik inspireeris A.H. Tammsaarel "Kõrboja peremehe" loomisel.
KoostanudKoostanud:H. Kink
14. okt. 1997. a.
(LKR: 25.11.1999, 13:39:34 )
SeisundRahuldav. Jussi mägedes paiknenud polügooni (200 ha) kasutati 1953-1990. a. laskmiseks ja pommitamiseks. Praegu on ala taas taimestumas ja vee keemiline koostis normaliseerumas. Sõjaväepolügooni kasutamine EV kaitseväe poolt rikuks unikaalset maastikku ja taimestikku.


( LKR: 25.11.1999, 13:41:57 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Jussi-Paukjärved omavad suurt teaduslikku, eriti limnoloogilist ja geoloogilist tähtsust kui omapärase toitumisega järved. Sobiv piirkond kompleksseireks ja ökoturistidele.
Uuritus<UURITUS>
Limnoloogiline ja geoloogiline uuritus on hea. Olulisemad uurijad: H.Riikoja, A.Mäemets, E.Pihu, R.Voore, E.Kumari, A.Tõnisson.
LoodusobjektJärv
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla
Seosed: peida ,kuva
Ürglooduse objekti veekogudSuurjärv (Jussi Suurjärv) VEE2009300
Kõverjärv (Jussi Kõverjärv) VEE2008000
Linajärv (Jussi Linajärv) VEE2007800
Mustjärv (Jussi Mustjärv) VEE2007710
Pikkjärv (Jussi Pikkjärv) VEE2007900
Väinjärv (Jussi Väinjärv) VEE2007700
Paukjärv VEE2006900
Kaasikjärv (Metstoa Kaasikjärv) VEE2007110
Linajärv (Metstoa Linajärv) VEE2007000
Ümarjärv (Metstoa Ümarjärv) VEE2007100