Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Suur-Taevaskoja allikadVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiSuur-Taevaskoja allikad
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Põlva vald. Taevaskoja raudteejaamast 2 km kirde pool, mõnisada meetrit Väike-Taevaskojast alla voolu Ahja jõge mööda. Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal.
KaitseAsuvad Ahja maastikukaitsealal, mis moodustati 1957. a., 1999. a. on vormistamisel uued kaitse eeskirjad. V. Karise jt. ettepanek 1976.a. võtta Suur-Taevaskoja allikad üksikobjektina looduskaitse alla ei ole täitunud. Peale madalveeaegset kontrollimist tuleb allikakohad täpsemalt fikseerida ja säilitada.
KirjandusTartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, lk. 486.
Kas tunned maad. 1965. Koost.: E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, 639-640.
Kumari, E. 1968. Ahja jõe ürgorg. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 19-22.
Kumari, E. 1972. Ahja jõe ürgorg. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 22-26.
Kirt, H., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 58.
Heinsalu, Ü., Timm, T., Karise, V. 1976. Looduskaitset vajavad allikad. - Rmt.: Eesti NSV maapõue kaitsest. Tallinn, Valgus, lk. 93.
Raiste, H. 1981. Taevaskojad. TAllinn, Eesti Raamat, lk. 34-38.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, lk. 66-67.
Nature conservation in Estonia. 1994. Comp.: K. Peterson. Tallinn, Huma, p. 17.
Zingel, H. 1998. Kaitsealad uuenevad. Eesti Loodus 8, Keskkonnaministeeriumi Teataja, lk. 342, 74-75.
IseloomustusSuure-Taevaskoja kalju pikkuseks on 150 m. Paljand on kaarja kujuga, asub ürgoru parempoolses ümaras lookes, kõrgus 24 m. On Ahja jõe kõige kõrgemaks paljandiks. Kalju jalamil voolab välja kaks suuremat ja seitse väiksemat allikat. Suur-Taevaskoja kohal on Ahja jões võimas kärestik, mille serval asub rändrahn - Nõiakivi (Salakuulaja kivi). Rahvajutu järgi on vees asuvad rändrahnud kivideks muutunud langenud sõdalased. Ahja jõe ürgoru sügavus on siin 32 m.
Suur-Taevaskoja allikate vesi väljub liivakivist, vooluhulk 14. VIII 1960. a. - 2,4 l/s.
1998. aasta suvel oli Ahja jõe veetase nii kõrge, et 7-mest koopalaadsest moodustisest ei olnud väljavoolu näha. Kuna tegemist oli keskmisest sademeterikkama juulikuuga, siis oleks otstarbekas siiski lülitada allikad ürglooduse raamatusse ning veevaesemal ajal uuesti kontrollida. Suur-Taevaskoja koopad on praeguseks kinni varisenud põhjavee uuristuse tulemusena.
Suur-Taevaskoja koopaid ja allikaid on mainitud 17.-18. saj. Ch. Kelchi kroonikas ja kodu-uurija A.W. Hupeli (1737-1819) töödes.
Parempoolsel kaldal olnud vanasti ohverdamiste ja sõja nõupidamiste koht. Salakuulaja muutus Nõiakiviks (Salakuulaja kiviks). Suveõhtutel istub seal näkineiu. Taevaskoja koobastes on elanud Vanapagan. Ahja jõge peetakse ka Taevaskoja kohal ohvrijõeks. Kunagiste koobaste asukohti tähistavad allikad. Suur-Taevaskoja koobastikus olnud kolm salakäiku - Himmastesse, Riiga ja Kiievisse.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg 15.02.1999
SeisundRahuldav, vaadeldavust tõkestavad varingud ja jõevee kõrge tase.
TähtsusMaastikuline, turistlik, veeuuringute objekt. Põhjavee kulutav tegevus liivakivikoobastes.
UuritusE. Kumari,1938, 1960 - Ahja ürgoru uurimised;
V. Karise, 1960 - allikate uurimised;
Ü. Heinsalu, 1985 - koobaste uurimised;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
LoodusobjektAllikas
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Taevaskoja küla
Seosed: peida ,kuva
Ürglooduse objekti veekogudSuure Taevaskoja läte VEE4205600