Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Juuda paeVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiJuuda pae
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, Valgemetsa asulas, kuhu saab Tartu-Põlva maanteelt. Valgemetsa asula keskosas tuleb jõgi ületada mööda purret. Paljand jääb paarkümmend meetrit purdest ülesvoolu.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. Vääriks tähistamist, sest on tänapäeval purde olemasolu tõttu läheduses ja asukoha poolest suvituskoha keskosas võiks saada enam külastatavaks objektiks.
KirjandusOn leidnud äramärkimist enamikes peale 1968.a. ilmunud loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Tema kohta käivatest muistenditest on juttu:

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 60-61.
IseloomustusAhja jõe ligi 11 m kõrgusel kaldajärsaku 40 m pikkusel lõigul paljanduvad 7,5 m kõrguse profiilina Burtnieki lademe Härma kihistiku valged põimkihilised liivakivid. Seeriate piiril esineb õhukesi roostepruune läätsjaid vahekihte. Paljand on nõlva ülemises osas. Jalamilt jääb veepinnani 2,5-3 m.
Paljandi keskmises osas on veepinnast 6 m kõrgusel liivaseinas süvend, mille laius altosast on 5 m ja kõrgus 2,2 m. Süvend aheneb 2 m sügavuseks koopaks, mille suudme laius on 1,7 m ja kõrgus 1,1 m. Koopa seinad on ebatasased, tagaseinast läheb edasi lõhe suunaga 140o . Koopa põhi on kuiv. Ilmselt on tegemist kunagise kinnivarisenud koopa avaga. Rahvajutu järgi olevat selles koopas ennemuiste jõevaimuks peetud valgetes rõivastes naine käinud ketramas ja raudtelgedel kangast kudumas. Teda nähtud ka jões suurel kivil istumas ja juukseid kammimas.
Ü.Heinsalu oma 1987.a. ilmunud Eesti koopaid käsitlevas raamatus on väitnud, et see koobas on täielikult kinni varisenud. Tema käsikirjaliste materjalide põhjal võib eeldada, et Juuda pae asemel külastas ta Sadama paed, mis põhjustas selle eksliku arvamise.
KoostanudA. Kleesment 27.11.1999
SeisundRahuldav. Kuigi vee erosiooni vähenemise tõttu on liivasein alumises osas kinni kasvanud, on orunõlva järsk iseloom olnud eelduseks paljandi säilumisele.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilusate tekstuuridega paljand. Muistenditega seotud koht.
UuritusEsimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud 1953.a. E.Mark-Kuriku poolt. 1968.a. kandis E.Kumari paljandi maastikukaitseala skeemile. Revisjonülevaatus tehti 1998.a. A.Kleesmenti poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla