Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Paabu müür (Piusa ürgoru paljandid) | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Kaitsealune ala | Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000202) |
| Nimi | Paabu müür (Piusa ürgoru paljandid) |
| Asukohakirjeldus | Võru maakond, Meremäe vald. Piusa paremal kaldal, 450 m allavoolu Meeksi oja suudmest. Juurdepääsuks tuleb sõita Võru-Meremäe maanteelt Piiri kõrtsist 0,5 km Meremäe poole ja pöörata põhja poole kulgevale külavaheteele, mis lõpeb teeristist 1 km kaugusel paikneva Ojaveere talu juures. Talu juurest tuleb suunduda ilma teerajata Piusa orgu asimuudil 205o. Vahemaa Ojaveere talust Paabu müürini on 400 m. Tähistatud matkarada kulgeb Paabu müüri kohalt mööda Piusa vasakut kallast, kus müüri vastas on informatsiooni sisaldav tähis ning ilus vaade paljandile. |
| Kaitse | On looduskaitse all maastikukaitseala üksikobjektina ja tähistatud vastaskaldalt sildiga, mis sisaldab ekslikku informatsiooni - paljandit on loetud Amata tüüpläbilõikeks Eestis. Silt tuleb kindlasti vahetada. |
| Kirjandus | On leidnud märkimist enamikus Piusa Ürgorgu käsitlevates trükistes. Ekslikult on Paabu müüri Amata tüüpläbilõikeks loetud järgmistes publikatsioonides:
Eilart J. 1986. Looduse õpperajad. Tallinn, "Valgus", ELUS, 280 lk.
Saarnits P., 1998. Piusa ürgoru matkarada. Tartu, voldik.
|
| Iseloomustus | Piusa paremkalda järsakul paljanduvad 25 m ulatuses kuni 8 m paksuselt Gauja lademe Lode kihistiku pankjad kollakad, vahekihiti valged põimjaskihilised liivakivid. Põimjad seeriad on selgelt välja kujunenud, sageli eraldatud üksteisest roostepindadega. Paljandi jalamist 2-3 m kõrgusel esinevad läätsjalt väljasuiduvaid kirjuvärvilise savi peeni kihte. Samas tasemes on ka uurdeid.
Paljandi pankjas liivakivi on lõhestatud selgelt väljendunud kahesuunaliste lõhede süsteemi poolt suundades 260 ja 220o. Lõhede laius kuni 20 cm. Lõhestumise tagajärjel om paljandi ülesvoolu otsas tekkinud sammasjaid eraldisvorme.
Paljand on juurdepääsetav ülesvoolu otsast 10 m ulatuses, kuna allavoolu 15-meetriline paljandi osa laskub järsu seinana otse vette. Rahvajutu kohaselt on müür oma nime saanud sulasepoiss Paabu nime järgi, kes kuumal suvepäeval oli müürilt alla kukkunud ja uppunud.
|
| Koostanud | A.Kleesment |
| Seisund | Rahuldav. Juurdepääsu puudumise tõttu paljandile säilib looduslikult puutumatuna. |
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne. Gauja lademe kõige ülemise taseme paljand ilusate tekstuuride ja eraldisvormidega. Piusa Ürgorgu läbiva matkaraja üksikobjekt. |
| Uuritus | Halva juurdepääsu tõttu on uurijate poolt vähe külastatud. Paljandi esimene geoloogiline lühikirjeldus on tehtud H.Viidingu poolt 1957.a., asukoha ja läbilõike paksuse fikseeris diplomitööeelsel välitööl L.Unt 1957.a. Tehes Piusa maastikulise kaitseala plaani külastas paljandit 1966.a. I.Kask, kandes selle maastikukaitseala skeemile. Revisjonülevaatus koos geoloogilise kirjeldusega tehti 1998.a. A.Kleesmenti poolt. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Võru maakond, Võru vald, Plessi küla |