Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Oonemäe pae (Kaljumäe pae)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiOonemäe pae (Kaljumäe pae)
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe paremal kaldal, arhitektuuri mälestusmärgina kaitse all oleva Kiidjärve veski tammist 400 m ülesvoolu. Juurdepääsuks tuleb Koorvere-Akste teel Kiidjärvel Kassi kõrtsi juures Ahja paremal kaldal asuva parkimisplatsi juurest mööda külavaheteed minna ülesvoolu ning mööduda K.Tennossaare suvekodust, Kaljumäe talust, mille all paljand asub. Juurdepääsetav on paljand ülesvoolupoolsest otsast, mis jääb eravaldusest väljapoole, kuna suurem osa paljandist jääb Kaljumäe talu alla.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. Vääriks eraldi tähistamist.
KirjandusOn peale 1968. aastat leidnud kajastamist enamikes Ahja ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib paljandist leida materjale:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels, Alcedo atthis ispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 45, lk.100-194, lk.139-140.

Hermann U. 1971. Taevaskojast vanemais ürikuis. Eesti Loodus, XIV, lk.33.

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 118-120.
Iseloomustus120 m pikkusel Ahja paremkalda järsakul paljanduvad kuni 7 m paksuselt Burtnieki lademe Härma kihistiku ilusa põimkihilisusega ja pankja eraldisega liivakivid. Vahelduvad roosakaskollased , kollased ja valged kihid. Esineb ka üksikuid violetjaspruuni liivakivi vahekihte. Põimkihilisi seeriaid eraldavad pinnad on sageli roostepruunilt pigmenteerunud.
Paljand laskub suures ulatuses järsu seinana otse vette. Allavoolupoolses otsas viib Kaljumäe talu sauna juurest paljandit mööda alla korralik trepp, mille jalamil on paadisild. Trepi juurde saab ainult eravalduse õuest. Liivaseina keskosa on ca 30 m ulatuses mööda siledat lõhepinda suunaga 115o. Ülesvoolu poolses, jõeorust juurdepääsetavas osas on väike paljandi osa mööda lõhet suunaga 155o. Siin on paljandi seinas paljandi jalamist 2 m kõrgusel üksteise kõrval kaks ümarja kujuga koopaava, milleni saab minna mööda liivakiviastangut. Ülesvoolu jääv ümarja kujuga koobas kõrgusega suudmes 2 m ja koopa keskosas 2,3 m ning sügavusega 1,5 m on uuristatud ilusasse valgesse liivakivisse. Seinad on siledad, pisut sammaldunud, inimkäte poolt puhastatud. Seintes on sissekraabitud nimesid. Koopaava laius on alt 1,5 m, keskosas aga 2,5 m. Allavoolu paiknev koopalaadne orv on ainult 1 m sügavune. Ava kõrgus suudmes on 2,5 m ja laius 1 m. Seinad on tugevalt sammaldunud, rohkete sissekraabitud nimedega. Koopa seintel, põimkihiliste seeriate vahelistel pindadel on rohkesti ümarja kujuga uurdeid, mille mõõtmed nii laiuse, kõrguse kui ka sügavuse suunas on 5-20 cm.
Tõenäoliselt on Oonemäe pae puhul tegemist 19.sajandi ürikutes mainitud liivakivipaljandiga, mille põhjapoolsesse otsa oli Kiidjärve mõisnik lasknud kaevata kaks ni??i kõrgusega 2,5 ja laiusega 2 m. Siit avanes puhkajatele ilus vaade Ahja jõele. Sissekäigu kõrvale olid tahutud ilusad liivakivist sambad, mida on kivitrükis jäädvustanud baltisaksa maalikunstnik ja graafik G.F.Schlater (1804-1870). 20.sajandi trükistes andmed nende koobaste kohta puuduvad.
Ü.Heinsalu peab võimalikuks, et siinses liivaseinas olevad ni?id on kunagiste 18. ja 19. sajandil Kiidjärve lähistel korduvalt kirjeldatud ulatuslike koobaste säilunud avad. Tõenäoliselt on viimaste puhul tegemist siiski koobastega teises - Oosemäe paljandis.
KoostanudA. Kleesment 13.12.1999
SeisundHea. Allub jõe erosioonile ja paljand on säilinud pikka aega peaaegu muutumatul kujul. Juurdepääs kõrgemale paljandi osale jõest või üle eravalduse.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, kultuuri-ajalooline. Ilusate tekstuuridega maaliline ja pikk liivakivisein. Võimalik jäälindude pesitsemispaik.
UuritusOli teada ilusa loodusobjektina juba 19. sajandil. 1938.a. uuris paljandis jäälindude pesitsemispaiku E.Kumari. Esimene geoloogiline kirjeldus paljandist on tehtud H.Viidingu poolt 1957.a., kes uuris ka paljandi liivakivide lõimist ja mineraalset koosseisu. Tema andmed säilitatakse TTÜ GI fondides ja neid on oma Burtnieki ladet käsitlevais trükistes käsitlenud peale tema enda ka A.Kleesment. 1968.a. kanti paljand E.Kumari poolt maastikukaitseala skeemile. Paljandis olevaid koopaid uuris ja mõõdistas 1984.a. Ü.Heinsalu. Revisjonülevaatus paljandist tehti 1998.a. suvel A.Kleesmenti poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla