Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Laaritsamägi (Naaritsamägi, Naaritsmägi, Valgesoo kalju) | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Kaitsealune ala | Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452) |
| Nimi | Laaritsamägi (Naaritsamägi, Naaritsmägi, Valgesoo kalju) |
| Asukohakirjeldus | Põlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal Saesaare paisjärve piirkonnas, hüdroelektrijaama paisust 500 m ülesvoolu. Juurdepääsuks tuleb Akste-Himmaste maanteel asuva Valgesoo küla lõunatipu juurest minna mööda metsateed jõeorgu ning piki oruperve kulgevat rada liikuda pisut ülesvoolu. Otsene juurdepääs paljandile kaldalt on raske. Liivasein on hästi nähtav Saesaare veskitammilt. |
| Kaitse | On kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | On leidnud kajastamist enamikus Ahja jõe ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib nende paljandite kohta leida andmeid:
Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv).
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 60. (käsikiri).
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 63.
|
| Iseloomustus | Paisjärve kõrge kaldajärsaku 100 m pikkusel lõigu alumises osas paljanduvad kuni 7 m paksuselt Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Paljand laskub järsu seinana otse vette. Liivakivid valkjaskollased ja hallikasvalged, 1-6 cm paksuste punakaspruuni liivakivi vahekihtidega. Põimkihilisus hästi väljendunud, seeriate kallakus ühesuunaline, suunatud edelasse.
Paljandiseinast väljub kaks püstist lõhepinda. Ülesvoolupoolses otsas on veepiiril 4 ümarakujulist madalat uurdepinda. Enne paisu ehitamist oli veepinnast ligikaudu 3 meetri kõrgusel mööda selget kihipinda 4 huvitava kujuga kuiva uuret, mis olid üksteisest eraldatud alt peenenevate liivakellakujuliste sammastega. Nüüd on nad jäänud veetaseme alla. Ilmselt on praegu nähtavad madalad uurded vee alla jäänud uurete ülemised servad.
|
| Koostanud | A. Kleesment 14.01.2000 |
| Seisund | Hea. On peale paisjärve rajamist säilunud peaaegu muutumatul kujul. |
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne. Ilus liivakivisein, mis on nähtav turistide meelispaigalt Saesaare paisult ning ühtlasi asub paadituristide mar?ruudi fini?i vastaskaldal. |
| Uuritus | Kaardistati A.Ivaski poolt 1940.a. Naaritsamäe (Naaritsmäe) nime all. Geoloogilised lühikirjeldused tehti 1951.a. E.Mark-Kuriku ja 1951.a. A.Verte poolt. Maastikukaitseala skeemile kanti objekt E.Kumari poolt 1968.a. Laaritsamäe nime all. Selle nime all esineb paljand ka hilisemates ülevaadetes ja skeemidel. Naaritsmäe nime on kasutanud hiljem ainult Ü.Heinsalu oma koobaste monograafias. Revisjonülevaatuse tegi 1998.a. suvel A.Kleesment. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla |