Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Lükoalune pae (Lükko pae)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiLükoalune pae (Lükko pae)
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal Lüko küla kohal. Juurdepääsuks tuleb Kiidjärvelt mööda Ahja vasakut kallast kulgevat kruusateed sõita põhja suunas pisut üle 800 m ja seejärel laskuda jõeorgu. Paljand on küll kaldalt juurdepääsetav üksnes allavoolu otsast. Seevastu on väga ilus vaade paljandile veest ja vastaskalda soiselt heinamaalt, kuhu saab Kiidjärvelt mööda paremkalda rada ülesvoolu liikudes. Rada mööda on paljandi kohani ca 1 km.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistatud vastaskalda heinamaal looduskaitse sildiga, millel on kiri: "Lükko pae". Kaitse säilitada.
KirjandusPeale 1968.a. on leidnud kajastamist enamikus Ahja jõe ürgorgu käsitlevais teaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle on Lükoaluse pae iseloomustus:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels, Alcedo atthis ispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 45, lk. 100-194, lk. 121.
IseloomustusIdast lõunasse suunduva järsu jõelooke idaserva 80 m pikkusel lõigul paljanduvad järsu vette langeva seinana Burtnieki lademe Härma kihistiku liivakivid. Paljandi kõrgus ulatub keskosas 4 meetrini. Paljandi allavoolupoolses osas vahelduvad roosakaskollased ja valkjaskollased hästi välja kujunenud põimkihilisusega kihid. Ülemises osas esinevad üksikud läätsja savi vahekihid. Paljandi ülesvoolupoolne ots on valdavalt mööda sammaldunud lõhet suunaga 120o. Veepiiril on selles osas kaks väikest uuret.
Liivasein võib olla jäälindude pesitsuspaik.
Lükoalusest paest jõge mööda 300 m ülesvoolu on jõest pisut eemal Eevamäe nime all tuntud ürgoru järsak, mis Kumari poolt on samuti märgitud paljandina. Praeguseks ajaks on paljand täielikult kinni kasvanud ja on järsakul ainult kohati väikeste laikudena aimatav .
KoostanudA.Kleesment 30.11.1999
SeisundHea. Tänu vee erosioonile on hästi püsinud viimase 60 aasta jooksul. 1938.a. fikseeriti E.Kumari poolt seina kõrguseks 2,5 m. Tänapäeval on keskosas sein muutunud varisemise tagajärjel veel kõrgemaks. Külastatav peamiselt paadituristide poolt. Rada vastaskalda heinamaale vaevalt märgatav.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilus ja huvitav paljand. Võimalik jäälindude pesitsuspaik.
UuritusKülastati ja mõõdistati E.Kumari poolt 1938.a. tema jäälindude pesitsemispaikade uurimisreisil Ahja jõel.1968.a. kanti E.Kumari poolt maastikukaitseala skeemile. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus tehti Ahja ürgoru geoloogiliste objektide revisjonülevaatuse käigus 1998. aastal.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla