Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Härma Alumine e. Kõlksniidu (Rokina) müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPiusa jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000202)
NimiHärma Alumine e. Kõlksniidu (Rokina) müür
AsukohakirjeldusVõru maakond, Meremäe vald. Juurdepääsuks tuleb Võru-Obinitsa maanteelt kas Lindora või Andikova juurest sõita lõunasse. Lindorast viib korralik külavahetee Jõevereni, kust jätkub kuival ajal maastikuautoga läbitav metsatee piki Piusa jõe vasakut kallast veel 1-1,2 km ulatuses. Viimane 300-500m pikkune lõik Kõlksniidu müüri vastaskaldale tuleb läbida jalgsi. Siin paiknevat laagriplatsi kasutatakse sageli, mistõttu leidmine on hõlpus.
Piusa paremalt kaldalt tuleb juurdepääsuks sõita Andrikova juurest Meremäele suunduvat teed mööda Härma külani ning sealt suunduda läände mööda metsaveoteid ca 1 km ja seejärele jalgsi kuni paljandini. Õige teeotsa leidmine ilma teejuhita on raske.
KaitseOn looduskaitse all kui maastikukaitseala üksikobjekt. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist kõigis Piusa maastikukaitsealat puudutavates spetsiaalsetes trükistes. Peale selle on leidnud äramärkimist üldisemates publikatsioonides:

Tammekann A. (toim.),1928. Setumaa. Eesti III. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 382 lk, lk.9,283 ja 290.
Varep E. (koostaja), 1965. Kas tunned maad. Tallinn, "Eesti Raamat", 752 lk., lk. 690-691.
Kenk V., Ploom E., 1972. Siin- ja sealpool maanteed. Võru rajoon. Tallinn, 80 lk., lk. 68.
IseloomustusHärma alumist e. Kõlksniidu müüri loetakse õigusega Piusa maastikukaitseala kaunimaks paljandiks. Ühtlasi on ta üks ilusamaid ja omapärasemaid Eesti devoni paljandeid üldse.
Piusa jõe paremal kõrgel kaldajärsakul paljanduvad 60-meetrilisel lõigul kuni 20 m kõrguselt Gauja lademe Lode kihistiku hallikaskollased kuni roosakaskollased põimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Paljand on ligipääsetav ülesvoolu otsast 30 m ulatuses, sellest allavoolu jääv osa langeb järsu seinana otse lõhepinda mööda otse vette.
Paljandi suurimaks vaatamisväärsuseks on osaliselt paljandist eraldunud 19 m kõrgune liivakivist torn, mida on nimetatud ka "maapüramiidiks". Torn on omapärane liivakivi murenemise eraldisvorm, mis on piiritletud paljandis väga selgelt välja kujunenud kahe lõhevussüsteemi pindadega suundades 340o ja 100o. Liivakividel on selgelt väljendunud roostepindadega markeeritud põimjaskihilisus, kusjuures kihipinnad on tihti keeruliselt ebatasased. Kihilisus on mõningates kohtades kihipindu mööda nihkes. Omapäraseks tekstuuri elemendiks on ka torni alt algav 20 m pikkune sünklinaalne paine kihilisuses, mille alumisel pinnal on väikesed uurded. Selles kohas on paljandi jalamil väike, 0,5 m kõrgune allikakoobas, kust laisalt voolab välja allikaoja.
Paljandi ülesvoolu otsa jõeperve poole suunatud seinas on jõepinnast 12 m kõrgusel väike niss sügavusega 1,5 m. Selle ava kõrgus on 1,2 m ja laius 0,5 m.
Varem on Ü.Heinsalu andmetel Härma alumises müüris esinenud koopad olnud palju avaramad. Jõepinnal kirjeldab ta 5 m laiust ja 4 m sügavust allikakoobast, millest tõenäoliselt on tänapäevaks säilinud ainult väike uure.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Paljand on Piusa Ürgoru matkaraja üksikobjektina tähistatud vasakul kaldal informatsiooni sisaldava sildiga. Paljandi vastas oruniidul on telkimiseks kohandatud lagendik, kust paljandile avaneb ilus vaade. Paljandi ülesvoolu otsa juurest viib üle jõe müüri jalamile ilus purre.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, turistlik. Kuulub Eesti kaunite loodus-mälestusmärkide hulka. Huvitavate tekstuuridega Gauja lademe paljand.
UuritusOn leidnud huvitava loodusobjektina Piusa Ürgorus ainsana äramärkimist kogumikus "Setumaa"(1921). Huvitaval kombel on käesoleva sajandi geoloogidest ainsana Härma alumist müüri mõõdistanud L. Unt 1957.a. Küll aga on 60-ndatel aastatel seoses maastikulise kaitseala rajamisega siin uurimisi teostanud geograafid I. Kask ja T. Liblik. 1975.a. kirjeldas ja mõõdistas paljandis olevaid koopaid Ü. Heinsalu. Revisjonülevaatuse paljandist 1998.a. suvel tegid A. Kleesment, E.Pirrus ja K .Kirsimäe, keda saatis Göteborgi Ülikooli teadur P. Plink-Björklund. Viimane teostas liivakivide tekstuuri uurimisi.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Setomaa vald, Härmä küla