| Kaitsealune ala | Lopa paljand ja koobas (KLO4001086) |
| Nimi | Lopa paljand ja koobas |
| Asukohakirjeldus | Abja-Nuia mnt.6 km Nuia poole, vasakule 0.5 km talude juurest Lopa oja äärde |
| Kaitse | On paljandina looduskaitse all. Looduskaitse alla tuleks aga täiendavalt vôtta ka koobas. Oleks vaja tähistust maanteelt ja Lopa talu teeotsast. Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | Riisalo J. 1968. Halliste. Tallinn, 72 lk.
Mäemets A. 1981. Karksi. Tallinn, 96 lk.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160lk.
Lapp H. 1997. Viljandimaa loodus. Viljandi, 52lk.
|
| Iseloomustus | Punakaspruunid pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud Aruküla lademe Tarvastu kihtide liivakivid paljanduvad 30 m ulatuses ja kuni 6,5 m paksuselt Lopa oja vasakul kaldal otse sälkorust pôhja pool. Ka sälkoru paremal, lôunapoolsel veerul on ca 15 m pikkune ja kuni 2 m kôrgune samade kihtide paljand. Punasevärvilises liivakivis esineb üksikud väikesi valge liivakivi pesi läbimôôduga 1-5 cm.
Lopa oja ääres olev paljand on 12 m kôrguse järsaku alumises osas, ulatudes kuni vee piirini. Selle paljandi pôhjapoolses otsas olev koobas on üks Viljandimaa ja Eesti suurimaid looduslikke sufosioonilise tekkega koopaid, 1997. a. suvel môôdetud pikkusega 37 m. Koopa suund on loodesse. Koopasuu, mis asub paljandi seinast 1,8 m sügavamal on 4 m lai ja 2,5 m kôrge ning tema pôhjapoolsest küljest voolab välja 0,3-0,4 m laiune veerohke maa-alune oja. Koopa esimene, 4 m sügavune osa madaldub lehterjalt kiiresti ja tema tagaseina vasakpoolses nurgas on maasse suunduv 10-20 cm laiune lôhe, paremalt aga algab vôlvjas käik suudme laiusega 2 m ja kôrgusega 0,7 m. Käigu esimene, 9 m pikkune osa on 0,80-0,90 m kôrgune, 1-1,2 m laiune ja tema pôhjas voolab külm allikoja sügavusega 10-15 cm. Seejärele pöördub maa-alune käik veidi paremale, muutudes pisut kôrgemaks. Järgneva 13 m ulatuses on käik 0,9-1,1 m kôrge, 1-1,2 m lai ning allikoja on muutunud kitsamaks, taandudes käigu paremasse serva. Vasakus servas, kus on varisenud liiv, on käik käpuli kuivalt läbitav. Käik viib 3-4 m laiusesse, keskosas 1,5 m kôrgusesse ja 8 m pikkusesse vôlvja laega grotti, mille pôhjas on varisenud liiv. Groti algusest voolab välja veenire. Grotist läheb edasi 3m pikkune ja 0,6-0,7 m kôrgune käik, mis lôpeb lôhet mööda kulgeva 0,5 m pikkuse ülespoole suunduva uurdega. Viimase käigu külgseinast läheb teist lôhet mööda edasi edasi veel ca 1,5 m pikkune uure. Grott on tekkinud ilmselt kahe lôhesüsteemi ristumiskohal, kust välja hakkas voolama pôhjavesi.
1996. a. suvel môôdistas Lopa koobast koos abilistega Ain Vellak, kes sai koopa pikkuseks 43 m. Tema andmetel oli väikesemôôdulisele inimesele läbitav ka koopasuust vasakule suunduv lôhe, mis ristuva lôhega on seotud peakäiguga, mida mööda voolab allikoja (vt.joonis, kus need lôhed on tähistatud punktiirjoonega).
|
| Koostanud |
|
| Seisund | Rahuldav.
Korralik looduskaitsele viitav silt oru pervel, kust viib jalgrada alla paljandisse, kuid puudub viit maanteel ja Lopa talu teeotsas. Talu pererahvas on väga vastutulelik ja juhatamisaldis. Tuleb aga silmas pidada, et madala kôrguse ning pôhjas voolava külma allikaoja tôttu pole ilma spetsiaalse riietuse ja varustuseta vôimalik koopa esimesest osast kaugemale minna. Ka on see ohtlik, kuna koopa laest toimub sageli pudeda liiva varinguid.
|
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne, kultuurilooline. Üks pikemaid huvitava ehitusega. Eesti looduslikke koopaid. Soodne vôimalus Aruküla lademe Tarvastu kihtide uurimiseks. Hea juurdepääsuga turismiobjekt, millel A.Kitzbergi kaudu on seos Eesti kultuurilooga. Lopa talu on saanud tuntuks teoses "Kauka jumal" kirjeldatud sündmuste tegevuskohana. |
| Uuritus | Esimene teadaolev kirjeldus paljandist ja koopast on pärit Ü.Heinsalult 1984.-st aastast. Koopa ülevaatuse ja môôdistamise teostas 1996.a. A.Vellak, 1997.a. suvel tegid revisjonülevaatuse A.Kleesment ja E. Pirrus. Viimaste poolt on tehtud ka koopa skemaatiline plaan. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |