| |||
Rekvisiit | RT I 1994, 15, 250 | ||
Pealkiri | Vabariigi Valitsuse 17.veebruari 1994. a määrus nr.61 Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine | ||
Vastu võetud | 17.02.1994 | ||
Sisu | Eesti Vabariigi Valitsuse m ä ä r u s 17. veebruarist 1994.a. nr. 61 Tallinn, Toompea Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine Juhindudes seadusest "Eesti looduse kaitse kohta" (ENSV Teataja 1990, 6, 103) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Moodustada Alam-Pedja looduskaitseala käesoleva määruse lisas toodud piires (Jägeva, Tartu ja Viljandi maakond). 2. Keskkonnaministeeriumil: 1) kolme kuu jooksul välja töötada ja kinnitada Alam-Pedja looduskaitseala pähimäärus koos kaitse-eeskirjadega; 2) kolme kuu jooksul välja töötada ja kohalike omavalitsustega kooskälastatult esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Alam-Pedja looduskaitseala tsoneerimiskava; 3) korraldada Alam-Pedja looduskaitseala valitsemine. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Andres TARAND Riigisekretär ulo KAEVATS Lisa Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994.a. määruse nr. 61 juurde Alam-Pedja looduskaitseala piiri kirjeldus Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi - looduskaitseala) läänepiiriks on Põltsamaa jõe paremkallas alates jõe suudmest kuni ülesvoolu Adavere metskonna kvartalini nr. 67. Kvartalis 67 kulgeb kaitseala piir (kaitsealale jäävad eraldised 4, 5, 6 ja 7) kuni endise Keldrisaare talu (A175) maadeni ning piki Keldrisaare talu lääne-, lõuna- ja idapiiri. Edasi kulgeb piir mööda Adavere metskonna kvartali 71 loode- ja kirdepiiri, kvartali 73 kirdepiiri ning kvartali 74 põhjapiiri kuni endise Liiva talu (147) maadeni, läbib Liiva talu maad mööda kuivenduskraavi ja suundub siis mööda Adavere metskonna kvartali 75 kirdepiiri 1280 m kagusse. Sealt kulgeb piir 70 m kirdesse ja edasi mööda endiste Trulli (149), Kärdi (50), Altvälja (51), Trulli-Tõnu (45), Subsi (44), Trulli-Tõnu (43), Saare (49) ja Piiri (48) talude maid läbivat oja ja kraavi, misjärel jätkub mööda endise Dubrovski metskonna kvartali 5 loodepiiri. Jõudnud Umbusi jõeni, suundub piir piki seda ülesvoolu kuni vasakkaldal suubuva magistraalkraavini, läheb mööda seda ülesvoolu kuni kraavi pöördeni Peebu talu (53) maadel, pöördub mööda sihti 130 m lõunasse ning jätkub mööda sooriba ida suunas läbi Peebu talu maa. Peebu ja Paju talu (58) vahelist piiri pidi läheb piir kagusse ning jätkub mööda endise Dubrovski metskonna kvartali 6 põhjapiiri kuni Soo talundile (65) kulgeva kraavini 400 m enne kvartali 6 kirdenurka. Endise Dubrovski metskonna kvartali 6 piires kulgeb välispiir 450 m lõuna suunas ning pöördub seejärel piki kvartalite 13 ja 14 vahelise piiri mõttelist sirgjoonelist pikendust kagusse kuni kvartali 13 põhjatipuni. Piir jätkub mööda kvartalite 14, 15 ja 16 loodepiiri kirdesse kuni kvartali 16 eraldiseni 2. Siit kulgeb piir läbi kvartali 16 itta kvartali 18 loodenurka, piki kvartali 18 lääne- ja lõunapiiri ja Pikknurme metskonna kvartali 191 lõunapiiri Pikknurme jõeni, mööda Pikknurme jõge allavoolu selle suudmeni ja mööda Pedja jõge allavoolu kuni endise Dubrovski metskonna kvartalini 23. Edasi läheb piir mööda endise Dubrovski metskonna kvartalite 42, 41, 40 ja 39 loodepiiri edelasse, siis kvartaleid 39 ja 48 läbivat kraavi mööda kagusse ja piki kvartali 56 loodepiiri kvartali põhjatippu. Järgnevalt kattub piir kvartali 57 loode- ja kirdepiiriga, kvartali 68 loodepiiriga ja 400 m ulatuses kvartali 69 põhjapiiriga, misjärel suundub piki kraavi kagusse ja lõunasse. Piir jätkub mööda kvartali 82 läänepiiri, kvartalite 88, 89, 90 ja 91 põhjapiiri, kvartali 86 lääne- ja põhjapiiri, kvartali 87 põhjapiiri ja Kursi metskonna kvartali 114 lõunapiiri kuni Loksu kraavini. Loksu kraavi pidi kulgeb välispiir läbi Kursi ja Laeva metskonna maade kuni kraavi suudmeni, misjärel jätkub mööda Laeva jõge kuni Laeva metskonna kvartalini 58, jättes kaitsealast välja kvartali 58 eraldised 3 ja 4. Siit suundub piir sirgjooneliselt edelasse Heinamaasoo kraavini, jättes kaitsealast välja kvartali 95 eraldised 2-5, edasi piki Heinamaasoo kraavi (kvartalite 103 ja 104 kirdepiiri) kagusse ning mööda Laeva-Palupõhja teed lõunasse kuni kvartali 151 põhjatipuni. Piir jätkub piki kraavi kagusse, jättes kaitsealast välja kvartali 151 eraldised 12, 13 ja 18; kulgeb siis mööda kvartali 152 lääne- ja lõunapiirini ning kvartalite 153 ja 154 lõunapiiri, jätkudes piki talundi A79 põhjapiiri kuni Laeva metskonna kvartali 155 edelatipuni. Edasine piir kattub kvartali 155 loode- ja kirdepiiriga, viimase sirgjoonelise pikendusega läbi kvartali 149 ning seejärel kvartalite 150 ja 111 läänepiiriga. Seejärel jätkub piir allavoolu mööda Laeva vanajõge ja Laeva kanalit kuni Laeva metskonna kvartali 113 loodetipuni, siis piki kvartali 113 läänepiiri, kvartali 124 põhjapiiri, kvartali 119 lääne- ja põhjapiiri, kvartalite 120 ja 121 põhjapiiri ning kvartali 122 põhjapiiri, suundudes seejärel mööda talundi A17 edelapiiri ja A12 kirdepiiri kagusse Emajõeni ja mööda Emajõge allavoolu Ilmatsalu jõe suudmeni. Edasine piir kulgeb ülesvoolu mööda Ilmatsalu jõge kuni talundi 71 lahusmaatüki põhjatipuni, seejärel mööda nimetatud lahusmaatüki loodepiiri kuni kirde-edelasuunalise kraavini ja mööda seda ülesvoolu kuni talundi 62 lahusmaatüki kagunurgani. Piir jätkub piki Puhja ja Tähtvere valla vahelist piiri edelasse kuni talundi 33 lahusmaatüki edelanurgani, jätkudes seejärel mööda talundite 79, 58, 56 ja 57 lahusmaatükkide lõunapiiri ja talundite 13 ja 1 lahusmaatükkide idapiiri. Edasine piir jätab kaitsealast välja talundite 23, 22, 21, 20 (Reinu) ja 19 lahusmaatükid, kulgeb siis mööda talundi 16 lahusmaatüki ida- ja lõunapiiri ning hõlmab seejärel kaitsealasse talundite A15, A14, A37, A44, A13 ja A38 lahusmaatükid. Edasi kulgeb piir piki Konguta metskonna kvartali 145 loodepiiri 500 m edelasse ning seejärel 800 m sirgjooneliselt läände Soova jõeni talundi 18 lahusmaatüki kagunurka. Soova jõe vasakkaldal jääb kaitseala piiresse talundi 18 lahusmaatükk, misjärel piir jätkub piki kraavi loodesse, läbides talundite 15, 16 ja 17 ühismaa, talundite 21, 22 ja 24 ühismaa ning (osaliselt mööda kraavi mõttelist sirgjoonelist pikendust) talundi 24a lahusmaatüki, jättes nende põhjaosa kaitsealasse. Piir jätkub mööda talundi 12 lahusmaatüki ida- ja põhjapiiri ning talundite 3, 2, 14 ja 4 lahusmaatükkide põhjapiiri, kattudes seejärel 350 m ulatuses Konguta metskonna kvartali 139 põhjapiiriga ja edasi talundite 10, 7, 13/25 ja 9 põhjapiiriga. Edasi kulgeb piir piki talundi 31 lahusmaatüki kagupiiri, talundi 36 lahusmaatüki kagu- ja läänepiiri ning talundi 21 lõunapiiri kuni Emajõeni ja mööda Emajõge ülesvoolu Reku parveni. Rekult läheb piir mööda teeäärset kraavi põhja ja edasi loode suunas läbi talundite 22, 24, 26, 25 ja 23 lahusmaatükkide, jättes kalamajandi tiigid kaitsealast välja. Seejärel kulgeb piir piki talundite 70, 69, 69a, 67, 80, 66, 46, A258 ja 73 lahusmaatükkide põhjapiiri kuni Emajõe soodini, mille lõunapoolset haru pidi jõuab Eiseni talu (75) juures Emajõeni. Emajõge pidi kulgeb piir allavoolu kuni talundi A28 lahusmaatüki kagunurgani ning läheb siis läände mööda talundite 75, 184, 189, 183, 191, 186, 196, 195, 194, 187 ja 190 lahusmaatükkide põhjapiiri ning piki talundi 11 lahusmaatüki kagupiiri kuni lõunatipuni. Seejärel jätkub piir mööda talundite 11, 15, 14 ja 16 lahusmaatükkide edelapiiri loode suunas ning siis piki kraavi Konguta netskonna kvartalite 116, 15 ja 114 põhjapiiril lääne suunas kuni Konguta metskonna kvartali 5 kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 5 kirdepiiri 270 m lõunasse ning seejärel läbi kvartalite 5 ja 4 1700 m lääne-edelasse kuni loode-kagusuunalise kraavini, pöördudes piki seda loodesse. Piir jätab kaitsealast välja ühismaa 1-18 ning talundite 36, 37, 38 ja 44 lahusmaatükid, jätkudes mööda talundi 42 lahusmaatüki edela- ja läänepiiri põhja suunas, kust pöördub 150 m enne Emajõe sooti mööda kraave edelasse (570 m) ja loodesse (100 m) Emajõeni. Seejärel läheb piir mööda Emajõge allavoolu kuni Pede jõe suudmeni ning mööda Pede jõge ülesvoolu kuni Põltsamaa jõe suudmeni. Märkus: Piirikirjeldus on koostatud Adavere ja Pikknurme metskonna osas 1987.a. metsakorralduse, endise Dubrovski metskonna osas 1982.a. metsakorralduse ning Laeva ja Konguta metskonna osas 1983.a. metsakorralduse andmete alusel. Riigisekretär ulo KAEVATS |