| |||
Nimi | Aela - Viirika soo | ||
Loodusobjekt | Sood | ||
Asukohakirjeldus | Kaiu vald. | ||
Iseloomustus | Põhja-lõunasuunalises nõos asetseb kahest soost koosnev soomassiiv. Kirdepoolses Aela soos, mis omakorda koosneb läänepoolsest Käometsa ja idapoolsest Vonka rabast, on rohkesti laukaid. Soo on 3 km pikk ja 2 km lai. Abs. kõrgus ulatub 80 m, suhteline üle 5 m. Selles on kaks järve. Neist läänepoolsemast siirdesoos asuvast Kadja järvest (13,4 ha) algab Atla jõgi. Järve hüütakse ka Põllikse, sügavus umbes 1 m. See on kalgiveeline düsentroofne kogrejärv, kus esineb omapäraseid zooplanktereid. Järve veetaset on alandatud ja sellega rikutud ökoseisundit. Teisest, s.o. Aela järvest (9,8 ha) algab Käru jõgi. Järve nimetatakse ka Aeli järv, Aeljärv või Väike Kuimetsa järv. Selle pehmeveelise düseu- troofse järve suurim sügavus on 2,5 m. Aela järv on tekkinud raba põlemisest. Elustik erineb tavalistest rabajärvedest tugevasti (sinivetikate õitsemine jne.). Soode ala läänepoolne osa on Viirika soo, mis hõlmab mitu raba ja nende vahel asuvat madalsood, samuti hulk soo- saari. Tähelepanuvääriv on Viirika külast itta jääv Maasilla raba, kus on palju kontsentriliselt paiknevaid laukaid. Väiksematest rabadest saab 1:25 000 kaardi järgi esile tõsta Kauka raba, Kõrgemäe raba ja Ülesoo raba. Viimases on omapärane rabalehter läbimõõduga ligi 100 m. Viirikal, Maasilla raba lääneservalt nn. Kolina august algab Keila jõgi. Kolina auk toitub raba veesoontest, mis siin on väga suured, ulatuslikud ja milledega on seotud turba langatusnähtused. | ||
Tähtsus | Maastikuline (eriti järved), teaduslik, ökoloogiline, marja- kasvatuslik. Aela järve ökosüsteem on unikaalne. Suur veesäilitusala, siit algavad Atla ja Keila jõgi. | ||
Seisund | Rahuldav. Viirikalt on 1966. a. toodetud alusturvast. | ||
Kaitse | ENSV MN määrusega nr. 340 25.05.81.a. loodi Aela-Viirika sookaitseala pindalaga 2601 ha. Sellest 2589 ha on riigi metsamaad. Kadja järve veetaset oleks vaja tõsta, et parandada öko- seisundit (umbes 0,7 m). Mitte lubada turba varumist ja vee ärajuhtimist. 1998. a. Aela-Viirika maastikukaitseala, pindala 2602 ha. | ||
Uuritus | Aela järve ja Kadja järve on uuritud 1959. a., Aela järve veel 1977. a. (A. Mäemets). | ||
Kirjandus | Eesti NSV Looduskaitsealuste territooriumide süsteem, perspek- tiivsed looduspargid ja kaitsealad. Käsikiri. Tallinn, 1976 Eesti nSV Metsamaj. ja Looduskaitse TU Inst. Orru, M., 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, lk. 117. | ||
Koostanud | Ü.Heinsalu, A.Mäemets, H. Kink | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Kose vald, Aela küla Harju maakond, Kose vald, Kadja küla Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla Rapla maakond, Rapla vald, Põlliku küla Rapla maakond, Rapla vald, Suurekivi küla Rapla maakond, Rapla vald, Tolla küla Rapla maakond, Rapla vald, Toomja küla Rapla maakond, Rapla vald, Vana-Kaiu küla |