| Iseloomustus | Nigula looduskaitseala asub Pärnumaal Häädemeeste ja Saarde vallas. Ala võeti kaitse alla 1957. aastal Lääne-Eestile tüüpilise raba, seda ümbritsevate metsade ja haruldaste liikide kaitseks. Nigula raba tekkis järve soostumisel, turba paksus on seal kuni 7 m, domineeriv on lageraba. Nigula soostikku ilmestavad soosaared e peaksid, suurim Salupeaksi on 1400 m pikk ja 400 m lai. Nigula raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, mille pindala on 18 ha ja keskmine sügavus 2,4 m. Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare. Nigulas on tegeletud jõhvikasortide aretamise ja uurimisega, lindude seirega, seal asub metsloomade turvakodu. Kaitseala pindala on 6430,9 ha. Tegemist on Ramsari alaga.
Lääne-Eestile tüüpiline raba, seda ümbritsevad metsad, haruldased liigid.
Asukoht: Kilingi-Nõmme MM, kaitsetsoonis Tali sovh.,Massiaru kolh.
Kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Pleucotus auritius.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Emberiza hortulana, Falco columbarius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Pernis apivorus, Picoides tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Podiceps auritus, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola.
Toituvad liigid: Alcedo atthis, Aquila chrysaetos, Coracias garrulus, Gavia arctica, Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus, Porzana porzana, Aquila chrysaetus, Lagopus lagopus, Columba oenas.
Läbirändavad liigid: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Lullula arborea, Lusciana svecica, Phalaropus lobatus, Sterna hirundo, Sterna paradisaea.
Kaitsealune taimeliik: Cypripedium calceolus, Nuphar pumila, Corallorhiza trifida, Dactylorhiza baltica, Dactylorhiza russowii, Listera cordata, Malaxis paludosa, Cinna latifolia, Sphagnum lindbergii, Plagiothecium undulatum, Polyporus tuberaster. (K. Möller, 1998; Statistika, 1999) |
| Kaitse eesmärgi kirjeldus | Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide - suur-laukhane (Anser albifrons), väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus europaeus), must-toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus), mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide kaitse;
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide - hariliku lendorava (Pteromys volans) ja laialehise nestiku (Cinna latifolia) kaitse. |
