Käesolevad looduskaitseobjektide koondtabelid on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse loodusbüroo poolt. Tabelid käsitlevad kaitstavaid loodusobjekte seisuga 1. jaanuar 2002. Tabelid on koostatud riikliku looduskaitseregistri andmete ning maakondlike keskkonnateenistuste ja mehitatud kaitsealade administratsioonide poolt esitatud aruannete põhjal. Nimetatud aruanded käsitlesid 2001. aasta jooksul toimunud muutusi kaitsealade, kaitstavate looduse üksikobjektide ning kaitsealuste liikide andmetes.
Käesolev ülevaade 2001. aasta kohta ei sisalda, erinevalt 2000. aasta ülevaatest, infot erinevatele objektidele tehtud rahaliste kulutuste kohta.
Looduskaitsealuseid objekte käsitletakse käesolevas ülevaates eraldi järgmiste osadena:
I. Kokkuvõte kaitsealadest;
II. Kokkuvõte kaitstavatest looduse üksikobjektidest;
III. Kokkuvõte I-II kaitsekategooria liikide leiukohtadest.
I Kaitsealad
Tabel 1 annab ülevaate kaitsealade pindaladest maakondade kaupa, tuues eraldi välja erinevate kaitsealatüüpide pindalad. Eraldi on esitatud kaitsealuse akvatooriumi pindalad, mis on vajalik, ebatäpsuste vältimiseks kaitsealuse pindala % arvutamisel maakonna või Eesti pindala suhtes. Akvatooriumiks loetakse mere ning Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve veealad.
Tabelis 2 on toodud andmed administratsiooniga kaitsealade pindalade ja akvatooriumi suuruste kohta.
Tabelis 3 on esitatud kaitsealade arv maakonniti. Mitme maakonna territooriumile jäävate kaitsealade puhul on ala loetud selle maakonna koosseisu, kuhu jääb temast pindalaliselt suurem osa.
Tabelites on kasutatud järgmisi lühendeid:
Olulisemad muutused
Võrreldes 1. jaanuari 2001. aasta seisuga võib välja tuua mitmeid muutusi. Seoses uute kaitse-eeskirjade kinnitamisega on suurenenud loodus- ja maastikukaitsealade pindala ja arv. Looduskaitsealade pindala on suurenenud ligi 16 700 ha võrra. Maastikukaitsealade pindala ligi 4900 ha võrra. Kaitsealade reformist tulenevalt, uuendamata e. vana kaitsekorraga kaitsealade pindala vähenes enam kui 7600 ha võrra.
Kokku kinnitas Vabariigi Valitsus 2001. aastal 18 kaitseala (10 loodus- ja 8 maastikukaitseala) kaitse-eeskirjad. Neist 13 kaitseala varem kaitse all olnud alade baasil. Uusi kaitsealasid moodustati 2001. aastal 5, kogupindalaga 3025,9 ha.
1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 802 kaitseala, sellest:
Kui 2001. aasta alguse seisuga oli registrisse kantud vanade kaitsealade arvuks 200, siis selle arvu suurenemine 2002. aasta alguseks on tingitud andmete üldisest korrastumisest ja täpsustumisest. Nimelt loetakse kokkuleppeliselt vanade kaitsealade hulka objektid mille pindala ületab 1 ha. Sellised on ka paljud vanad maastikulised üksikobjektid, millised seni on arvatud kaitstavate looduse üksikobjektide hulka. Samuti on arhiivimaterjalide läbitöötamisel objektide piire täpsustatud, mis omakorda põhjustas eelpool toodud vanade kaitsealade pindala suhteliselt väikese vähenemise, võrreldes uuendatud kaitsekorraga alade pindala suurenemisega. Mõningad muutused, on samadel põhjustel võimalikud ka edaspidi.
II Kaitstavad looduse üksikobjektid
Tabel 4 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide arvust maakondade lõikes objektitüüpide kaupa. Eraldi on välja toodud kolm suuremat kaitstavate looduse üksikobjektide tüübirühma:
Kõikide nimetatud objektide pindalad on väiksemad kui 1 ha.
Seisuga 1. jaanuar 2002 oli meil kokku 1218 kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest:
2001. aasta jooksul ühtegi uut üksikobjekti kaitse alla ei võetud. Objektide arvu muutus on tingitud andmete üldisest korrastamisest ja arhiivimaterjalide alusel täpsustamisest.
III I-II kaitsekategooria liikide leiukohtade arv
Tabelis 5 on toodud I kaitsekategooria liikide (loomad ja taimed) leiukohtade arv ning II kaitsekategooria liigi - metsise leiukohtade arv.
Tabelis 6 on esitatud andmed administratsiooniga kaitsealadel ja nende poolt hallatavate kaitsealade territooriumil leiduvate I ja II kaitsekategooria liikide kohta. Eraldi on välja toodud esinevate I ja II kaitsekategooria looma ja taimeliikide arv ning registreeritud püsielupaikade arv.
Oluliseim muutus liikide tabelites võrreldes 2000. aastaga tuleneb 21. novembril 2001. aastal Riigikogus vastu võetud Kaitstavate loodusobjektide seaduse ning Loomastiku kaitse ja kasutamise muutmise seadusest (RT I 2001, 97, 602). Nimelt arvati selle seadusega senised II kaitsekategooria liigid suur-konnakotkas – Aquila clanga ja väike-konnakotkas – Aquila pomarina I kaitsekategooria liikideks.
Tabelis 6 esinev suur erinevus 2000. aasta aruandega tuleneb andmete saamise erinevast metoodikast. Kui 2000. aasta aruande puhul koostati nimetatud tabel kaitsealadelt saadud andmete põhjal, siis praegune tabel on koostatud looduskaitseregistris olevate andmete põhjal. 1. jaanuari 2002 seisuga olid looduskaitseregistris põhjalikud andmed II kategooria loomaliikide osas vaid metsise kohta. Teiste II kategooria loomaliikide kohta olid andmed nimetatud ajamomendil lünklikud. Praeguseks on andmestik mitmete liikide (rohunepp, tiigilendlane, hülged) osas tunduvalt täienenud.