Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Nimi ladina k | Salmo salar | ||
| Nimi eesti k | lõhe | ||
| Nimi inglise k | Salmon | ||
| Rühm | Kalad | ||
| Kirjeldus | Lõhe (Salmo salar) on Eesti rannas ja jõgedes suhteliselt vähearvukas siirdekala, kes koeb kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga jõelõikudes. Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ja noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. Nüüd on paljud Läänemerre suubuvatest jõgedest lõhe looduslikuks sigimiseks kõlbmatud ja populatsioonid seal hävinud, nõrgenenud või püsivad kalakasvanduste toel. Euroopas on paljudes kohtades looduslikud populatsioonid hävinud. Lõhekarjade hävingu peamine põhjus nii Eestis kui ka mujal Euroopas on olnud jõgede tõkestamine hüdroenergia tootmiseks ja veerežiimi muutmine. Samuti on lõhede looduslikku sigimist piiravaks teguriks reostus ja arvukust piirab oluliselt ka ülepüük. Lõhe on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel äärmiselt ohustatud seisus, kuid kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu. | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 3. Väljasuremisohus (29.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Veekogu füüsilise kvaliteedi halvenemine. * Veekogu füüsiline ümberkujundamine, sh loodusliku kaldaala modifitseerimine, setete struktuuri muutmine, põhjasubstraadi eemaldamine või asendamine (sh tuuleparkide ja sadamate rajamine). * Vooluveekogude kanaliseerimine, õgvendamine. * Maaparandustööd valgalal ja eesvooludel (tekib settekoormus allavoolu asuvates veekogu osades). * Veetasapinna alandamine. * Elupaikade kadu vooluveekogu paisutamisel (pms kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga lõikude kadu paisutusala ulatuses) ja jõepõhja mattumine setete alla. Hüdroloogilise režiimi halvenemine. * veekogude paisutamine (oht veevoolu seiskamiseks, vooluhulkade reguleerimiseks, tulvavete teke, äravoolu tsüklilisus madalvee korral). * maaparandustööd vooluveekogul ja valgalal (suurvee kiire äravool, minimaalsete vooluhulkade väiksus madalveeperioodil). Levikutõkked - elujõulise asurkonna jaotumine mitmeks isoleeritud vähemarvukaks ja nõrgemaks alamasurkonnaks, hävinud alamasurkonnad iseseisvalt ei taastu, liigi levila ei laiene. Veekvaliteedi halvenemine. * Antropogeenne eutrofeerumine (toiteainete sissekanne veekogusse, sh ebaõige väetamisrežiim ja puudulik heitvete puhastus, sette suspenseerimine). * Reostus antropogeenset päritolu ohtlike ainetega mis on kaladele otseselt kahjulikud või toiduahelat ja elukeskkonda mõjutades kaudse negatiivse mõjuga. * Vee füüsikalis-keemiliste omaduste hälbimine tavapärasest (nt veetemperatuur, pH, hapnikusisaldus, looduslikku päritolu toksilise mõjuga ained). Otsesed füüsilised mõjud. * Turbiinide, pumpade jms veekasutuse poolt tekitatud suremus. * Veealused lõhkamistööd. Ebasoodsad klimaatilised tingimused/muutused. * Põud, veevaegus, veetemperatuuri ja gaasirežiimi või hüdroloogilise režiimi muutus. Looduslikud vaenlased (sh võõrliigid), haigused ja parasiidid. Looduslike asurkondade geneetilise mitmekesisuse vähenemine. Ülepüük. Röövpüük. Andmestiku (levik, arvukus, ohutegurid) ebapiisavus. | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) Kabli looduskaitseala (KLO1000333) Jägala jõe hoiuala (KLO2000001) Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308) Kunda jõe hoiuala (KLO2000063) Vasalemma jõe hoiuala (KLO2000007) Vaidva jõe hoiuala (KLO2000083) Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Nõva looduskaitseala (KLO1000660) Vääna jõe hoiuala (KLO2000346) Pärnu jõe hoiuala (Järva) (KLO2000025) Selja jõe maastikukaitseala (KLO1000179) Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) Loobu jõe hoiuala (KLO2000064) Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) Mõisamõtsa looduskaitseala (KLO1000172) Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) | ||
| |||
| Seotud dokument | Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24.06.2024, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 | ||
| Seotud dokument | Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi uuendamine: Eesti mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks 2021-2026 | ||
| Seotud dokument | NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta | ||