EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Liikide andmete kuvamine

Liik: Cystopteris sudetica (sudeedi põisjalg)

Väljad: peida ,kuva

Tüüp

Kaitsealune liik

Nimi ladina k

Cystopteris sudetica

Nimi eesti k

sudeedi põisjalg

Rühm

Sõnajalgtaimed

Kaitsekategooria

I kategooria

Kirjeldus

Sudeedi põisjalg on roomava risoomiga madalakasvuline, kuni 40 cm pikkuste suvehaljaste kaheli- kuni kolmelisulgjate õrnade lehtedega sõnajalg. Eoskuhjad on ümmargused.
2.2.1. Kasvukoht
2.2.1.1. Taimestik, mulla- ja niiskustingimused
Sudeedi põisjalg on kaljutaim, ta kasvab enamasti mägede okas- või segametsade vööndis mägijõgede orgude ja kuristike järskudel nõlvadel vähese mullaga lubjarikastel kivimitel või kaljupinna pragudes (Øllgaard and Tind 1993, Simachev 1999b, Jonsell 2000). Ellenbergi ökoloogiliste väärtarvude tabeli järgi (Ellenberg et al. 1991) on sudeedi põisjalg Kesk-Euroopas lubjarikka kasvukoha indikaatortaim (väärtus 9 9jaotusega skaalal). Eestis kasvab sudeedi põisjalg klindialuses salumetsas gleistunud rusukaldemullal või rusukalde gleimullal (Maa-ameti mullakaart, 4.10.09.). Oluliseim parameeter, kasvukoha mulla pH varieerub osapopulatsiooniti vähe (pHKCl 6,2-6,8), tegemist nõrgalt happelise, neutraalsele lähedase mullaga. Tõenäoliselt mõjuvad mulla reaktsioonile ka teised pangal paljanduvad kivimid, mitte ainult karbonaatsed kivimid. Mulla lämmastikusisaldus oli samuti suhteliselt vähevarieeruv (1,3-2,3 %); fosforosisaldus (273,2-345,2 mg/kg), kaaliumisisaldus (345,6-477,1 mg/kg) ning magneesiumisisaldus (943,4-1263,9) kõrged. Karbonaatide väga ebaütlane sisaldus (79-8287 mg/kg) on ilmselt seotud pangast pealevariseva kivimurendi ebaühtlases paiknemises. Orgaanilise aine sisaldus mullas oli kõrge (34,3-61,6%) (Rünk 2007).
Sudeedi põisjalg kasvab meelsasti kõrge õhuniiskusega kasvukohtades jõekallastel, mere ja allikate läheduses. Ellenbergi tabeli järgi (Ellenberg et al. 1991) on ta Kesk-Euroopas parasniiske kasvukoha indikaatortaim (väärtus 5 12 jaotusega skaalal). Ka Norras kasvab sudeedi põisjalg niisketel kaljudel (Øllgaard and Tind 1993). Eestis kasvab sudeedi põisjalg kõrge õhuniiskusega kasvukohas parasniiske kuni niiske, Maa-ameti mullakaardi andmetel (4.10.09) allikalise režiimiga mullal.

2.2.1.2. Valgustingimused
Sudeedi põisjalg kasvab enamasti otsese valguse eest kaitstud aga ka täiesti varjatud kasvukohtades. Ellenbergi ökoloogiliste väärtarvude tabeli järgi (Ellenberg et al. 1991) on sudeedi põisjalg Kesk-Euroopas poolvarjutaim, ta kasvab harva päikesepaistel, üldiselt kasvukohtades, kus on rohkem kui 10 % valgusest puude täislehes oleku ajal (väärtus 5 9 jaotusega skaalal). Ontikal kasvab sudeedi põisjalg varjulises salumetsas. Sudeedi põisjala kasvukoha valgustingimused ei erine oluliselt teiste I kategooria metsasõnajalgade (astelsõnajalad) valgustingimustest. Taeva keskmine avatus kasvukohas on 12,5 % võimalikust, mis osapopulatsiooniti oluliselt ei erine (vastavalt esimeses (I) osapopulatsioonis 10,4%, teises (II) 14,9% ja kolmandas (III) osapopulatsioonis 13,5% võimalikust. Ka kõigi kolme osapopulatsioonini jõudva kaudse valguse hulk (% võimalikus) ei erine (I=20, II=26, III=25). Oluliselt erinevad aga autovraki juures asuva I osapopulatsiooni ja teise osapopulatsiooni (~50 m kaugusel) valgustingimused (% võimalikust) otsese ja koguvalguse poolest (otsene valgus I= 7, II=22; koguvalgus I =9, II =23) - oluliselt vähem valgust, nii otsest kui koguvalgust saavad esimes osapopulatsiooni taimed. Esialgsete tähelepanekute järgi oli ka teises osapopulatsioonis fertiilsete lehtedega isendeid silmatorkavalt rohkem kui II osapopulatsioonis. Seega võib oletada, et just otsese valguse hulk võib olla liigi generatiivse paljunemise seisukohast oluline (Rünk 2007).
2.2.2. Paljunemine
Sudeedi põisjalg paljuneb generatiivselt eostega, mis valmivad ja hakkavad levima augustis (Kuusk 2007). Vegetatiivne paljunemine toimub risoomi harunemise teel.
Sobivates kasvutingimustes haruneb sudeedi põisjala risoom kiiresti ja rikkalikult ning taimed moodustavad tihedaid kogumikke.

2.2.3. Populatsioonidünaamika
Sudeedi põisjala populatsioonidünaamikat on registreeritud Riikliku keskkonnaseire programmi ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire allprogrammi raames ruuduseire metoodika alusel Ontikal seirejaamas Eesti ainukeses sudeedi põisjala leiukohas asuval prooviruudul alates 1995. aastast. Olemasoleva seiremetoodika järgi saadud andmete abil on raske hinnata liigi populatsioonidünaamikat, ebamääraseks jääb nii populatstsiooni suurus kui ka arvukus. Kuna sudeedi põisjalg paljuneb vegetativselt risoomi harunemise teel ning lehed kinnituvad risoomile ühekaupa, on raske isendeid eristada ja teha õigeid järeldusi populatsiooni arvukuse muutumise kohta. Nii oli näiteks seireandmete järgi on 2000. aastaks puhmikute arv seireruudul vähenenud, mis ei tähenda seiratava liigi arvukuse vähenemist, vaid seda, et puhmikuid oli raskem üksteisest eristada. 1995. a. võimalik selgelt eristada 35 puhmikut, 1997. a. oli see arv vähenenud 23-ni. Võrreldes 1995. ja 1997. aastaga oli seiratav liik laienenud kogu vaatlusruudule. Populatsiooni suuruse hinnang pindala järgi, millel liik kasvab ei ole ebamääraste seireandmete(osapopulatsioonide vahemaad ei vasta tegelikkusele) tõttu samuti kuigi usaldusväärne. 1997-2003. a. püsis liik seireandmete järgi muutumatuma 0,5; 100 ja 400 m² pindalal. 2006 a. seireandmete järgi kasvab sudeedi põisjalg Ontikal lisaks osapopulatsioonile (60 m²), kus asub seireruut veel kolme kogumikuna veel kahe suurema (300 m² ja 50 m² ) kogumikuna, mis vastas ka 2008 aastal enam-vähem tegelikkusele. Kas 2006 aastaks oli kahe populatsiooni pindala vähenenud 30% ja seireruudu osapopulatsiooni pindala suurenenud, sest seireruudu osapopulatsiooni ida-lääne suunalise pikkuse oli suurenenud 5,32 m 1995. a. 7 meetrini 2008. a. ning taimed kasvasid kogu vaatlusruudul. Populatsiooni vitaalsus, mis on seireandmete järgi olnud enamasti hea ja vaid 1997. Ning 2006. a. keskmine, näitab, et populatsioon on praegu veel elujõuline. Populatsiooni struktuuri katvuse järgi üsnagi robustselt hinnates on siiski tegemist peaaegu ilma juveniilste taimedeta nn. regressivse e. kahaneva populatsiooniga, kus valdav on mitte generatiivne, vaid vegetatiivne paljunemine.

Kasutatud allikad viidatud I kategooria sammaltaimede kaitse tegevuskavas

Liigi ohustatuse hinnang

2. Kriitilises seisundis (21.10.2017)

Ohutegurite kirjeldus

Seireandmete järgi on aastate jooksul suurenenud negatiivne inimmõju (peamiselt prahistamine) sudeedi põisjala kasvukohale, mis on tõenäoliselt tihedas seoses Ontika maastikukaitseala külastajate arvu suurenemisega. Kuigi toidupakendite ja tühjade pudelite hulk on märkimsväärselt suur kogu vaatevälja ulatuses teel ülevalt pangapealselt parkimisplatsilt mööda treppi ja teerada kuni sudeedi põisjala leiukohani, peitub veelgi suurem oht ja seda kogu ümberkaudsele loodusele pangalt alla pillutud ohtlikes jäätmetes, nagu teadmata kemikaalidega kanistrid, elektroonika, metallijäätmed jms. Looduslikest ohtudest on kõikidele metsaliikide suurimaks ohuks tuulemurd ja selle tagajärjel kiiresti ning kardinaalselt muutuda võivad kasvukohta looduslikud tingimused.

Liigi tegevuskava

I kaitsekategooria sõnajalgade kaitse tegevuskava
Sõnajalagade LTK avalik

Seosed: peida ,kuva

Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks

Ontika maastikukaitseala (KLO1000554)