Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Emberiza hortulana | ||
| Nimi eesti k | põldtsiitsitaja | ||
| Nimi inglise k | Ortolan Bunting | ||
| Rühm | Linnud | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) on Eestis kohatise levikuga (peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis) väikesearvuline haudelind, kes elutseb üksikute puude, salude või puiesteedega põllumajandusmaastikul, loopealsetel, raiesmikel ning pajude või kaskede ja lopsaka taimestikuga niitudel. Põldtsiitsitaja on üks enim kahanenud arvukusega linnuliik Euroopas: viimase 30 aastaga on liigi arvukus langenud 87%, Eestis on arvukuse langus ilmselt ületanud isegi 90% piiri. Põldtsiitsitaja on kaugrändur, talvitusalad asuvad Aafrikas, kuid seni pole täpne talvitumispiirkond teada. Peamiseks liigi arvukuse languse põhjuseks on optimaalsete elupaikade kadumine, eriti suurt mõju avaldab ohtralt taimekaitsevahendeid kasutava intensiivse suurtootmise laienemine. Samuti ohustab liiki valglinnastumine ja asulate kasvamisega seotud üldine häirimine. Eesti punase nimestiku kohaselt on põldtsiitsitaja ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. | ||
| Direktiivi lisad | Linnudirektiivi I lisa | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 2. Kriitilises seisundis (25.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Peamised ohud pesitsusalal on maastikustruktuuri muutused, st põldude pindala suurenemine (kultuuride mitmekesisuse vähenemine tsiitsitaja territooriumi piires) ja kõrghaljastuse vähenemine. Ilmselt on arvestatavaks ohuks ka muulaadne põllumajandusliku toormise intensiivistumisest tulenev mõju, eriti väetiste ja pestitsiidide kasutamine. Väljaspool pesitsusareaali on arvestatavaks ohuks jaht. | ||
| Liigi tegevuskava | Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) kaitse tegevuskava poldtsiitsitaja_tk_2014 | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) Luitemaa hoiuala (KLO2000250) Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294) Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300) Matsalu rahvuspark (KLO1000300) Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241) Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Vormsi maastikukaitseala (KLO1000220) Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) | ||