Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Nimi ladina k | Lampetra fluviatilis | ||
| Nimi eesti k | jõesilm | ||
| Nimi inglise k | Lampern (river lamprey) | ||
| Rühm | Kalad | ||
| Kirjeldus | Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on Eestis keskmise arvukusega siirdekala. Eestis tungib jõesilm peaaegu kõikidesse merega seotud jõgedesse ja ojadesse (eriti Soome lahe jõgedesse). Kudemiseks vajab jõesilm kiirevoolulisi, liiva-, kruusa- või kivipõhjalisi jõelõike. Kuigi jõesilm pole kaitsealune liik, kaitstakse selle liigi koelmualasid. Peamised ohutegurid on kudejõgede sobimatuks muutumine (reostus, jõgede sirgendamine ja tõkestamine, koelmualade hävimine), mille tõttu looduslikud jõesilmupopulatsioonid hävivad või nõrgenevad. Jõesilm on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu. | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 6. Soodsas seisundis (30.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Veekogu füüsilise kvaliteedi halvenemine. * Veekogu füüsiline ümberkujundamine, sh loodusliku kaldaala modifitseerimine, setete struktuuri muutmine, põhjasubstraadi eemaldamine või asendamine (sh tuuleparkide ja sadamate rajamine). * Vooluveekogude kanaliseerimine, õgvendamine. * Maaparandustööd valgalal ja eesvooludel (tekib settekoormus allavoolu asuvates veekogu osades). * Veetasapinna alandamine. * Elupaikade kadu vooluveekogu paisutamisel (pms kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga lõikude kadu paisutusala ulatuses) ja jõepõhja mattumine setete alla. Hüdroloogilise režiimi halvenemine. * veekogude paisutamine (oht veevoolu seiskamiseks, vooluhulkade reguleerimiseks, tulvavete teke, äravoolu tsüklilisus madalvee korral). * maaparandustööd vooluveekogul ja valgalal (suurvee kiire äravool, minimaalsete vooluhulkade väiksus madalveeperioodil). Levikutõkked - elujõulise asurkonna jaotumine mitmeks isoleeritud vähemarvukaks ja nõrgemaks alamasurkonnaks, hävinud alamasurkonnad iseseisvalt ei taastu, liigi levila ei laiene. Veekvaliteedi halvenemine. * Antropogeenne eutrofeerumine (toiteainete sissekanne veekogusse, sh ebaõige väetamisrežiim ja puudulik heitvete puhastus, sette suspenseerimine). * Reostus antropogeenset päritolu ohtlike ainetega mis on kaladele otseselt kahjulikud või toiduahelat ja elukeskkonda mõjutades kaudse negatiivse mõjuga. * Vee füüsikalis-keemiliste omaduste hälbimine tavapärasest (nt veetemperatuur, pH, hapnikusisaldus, looduslikku päritolu toksilise mõjuga ained). Otsesed füüsilised mõjud. * Turbiinide, pumpade jms veekasutuse poolt tekitatud suremus. * Veealused lõhkamistööd. Ebasoodsad klimaatilised tingimused/muutused. * Põud, veevaegus, veetemperatuuri ja gaasirežiimi või hüdroloogilise režiimi muutus. Looduslikud vaenlased (sh võõrliigid), haigused ja parasiidid. Ülepüük. Andmestiku (levik, arvukus, ohutegurid) ebapiisavus. | ||
| Liigi tegevuskava | Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava Jõesilmu kaitse tegevuskava kinnitamine Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Peetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173) Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) Kolga looduskaitseala (KLO1000271) Kabli looduskaitseala (KLO1000333) Jägala jõe hoiuala (KLO2000001) Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308) Mahu-Rannametsa looduskaitseala (KLO1000273) Peetri jõe hoiuala (KLO2000075) Padaoru maastikukaitseala (KLO1000182) Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Nõva looduskaitseala (KLO1000660) Vääna jõe hoiuala (KLO2000346) Pada jõe hoiuala (Ida-Viru) (KLO2000141) Selja jõe maastikukaitseala (KLO1000179) Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) Käntu-Kastja hoiuala (Rapla) (KLO2000182) Oru pargi maastikukaitseala (KLO1000557) Pühajõe hoiuala (KLO2000091) Pada jõe hoiuala (Lääne-Viru) (KLO2000140) Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) Laulaste looduskaitseala (KLO1000318) Lemmejõe hoiuala (KLO2000247) Pidula-Veskioja hoiuala (KLO2000223) Vasalemma jõe hoiuala (KLO2000007) Vaidva jõe hoiuala (KLO2000083) Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) Pärnu jõe hoiuala (Järva) (KLO2000025) Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089) Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) (KLO2000257) Loobu jõe hoiuala (KLO2000064) Matsalu rahvuspark (KLO1000300) Odalätsi maastikukaitseala (KLO1000590) Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) Mõisamõtsa looduskaitseala (KLO1000172) | ||
| |||
| Seotud dokument | NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta | ||