ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Asio flammeus (sooräts)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kAsio flammeus
Nimi eesti ksooräts
Nimi inglise kShort-eared Owl
RühmLinnud
KaitsekategooriaII kategooria
KirjeldusSooräts (Asio flammeus) on haruldane, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti haudelind (hinnanguliselt 10-300 paari). Pesitseb peamiselt soodes, rannaniitudel, luhtadel, harvem ka niisketel põldudel. Liigi lemmikpaigad on kadakased rannaniidud ja väikesaared. Liigi arvukus on viimastel aastatel tugevasti kõikunud, kuid ilma kindla suunata (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008; Eesti Ornitoloogiaühing, 2009). Sooräts kuulub looduskaitseseaduse kohaselt II kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud seisus.
Direktiivi lisadLinnudirektiivi I lisa
Liigi ohustatuse hinnang3. Väljasuremisohus (31.03.2019)
Ohutegurite kirjeldusEestis soorätsu ohutegureid uuritud ei ole. Teada on mitmeid juhtumeid niitmise tõttu poegade hukkumise kohta, näiteks Kilksama seirealal hävis 2005. aastal rohumaade niitmise tõttu kuuest pesast kaks (Tammekänd 2018). Lennuvõimeliste lindude registreeritud hukkumise põhjuseks on 25% juhtudel (n=12) olnud autoga kokkupõrge (Lõhmus, A. 2004. Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985–1994. – Hirundo 17 (2): 67–84). Hinnanguliselt võib Eestis soorätsu tähtsamateks ohuteguriteks pidada aga siiski maaparandust märgaladel, poollooduslike koosluste kinnikasvamist traditsioonilise majandamise lakkamise järel ja mahedalt majandatavate rohumaade kadumist intensiivpõllumajanduse laienemise tõttu. Mujal peetakse peamisteks ohtudeks maaparandust, põllumajanduse intensiivistumist, märgalade ja rohumaade hävimist arenduste läbi, suunamata turismi, samuti avatud looduslike ja poollooduslike koosluste metsastamist. Ohutegurid, mille mõju on ilmne, kuid olulisus ei ole täpselt teada, on tuuleparkide rajamine, mürkide kasutus, koduloomadega kaasnev röövlus ja hukkumine liikluses (BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife Conservation Series No. 12. BirdLife International, Cambridge, UK).
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksMarimetsa looduskaitseala (KLO1000215)
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340)
Alutaguse rahvuspark (KLO1000669)
Kasti lahe hoiuala (KLO2000312)
Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628)
Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa) (KLO2000151)
Vaindloo hoiuala (KLO2000037)
Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339)
Räpina poldri hoiuala (KLO2000128)
Osmussaare maastikukaitseala (KLO1000558)
Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300)
Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)


©2024 EELIS (6.1.29)