EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Alutaguse rahvuspark (KLO1000669)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Alutaguse rahvuspark

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000669

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

rahvuspark

Maismaa pindala (ha)

44223,5

Siseveekogude pindala (ha)

795,9

On maksusoodustus

Jah

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Alutaguse rahvuspargi eesmärk on:
1) kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;
2) kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;
3) kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte;
4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt‑punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);
5) kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike‑punalamesklane (Cucujus cinnaberinus);
6) kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike‑kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
7) kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris);
8) kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu‑liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu‑koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alliku küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaatermu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karoli küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kivinõmme küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lõpe küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Taga-Roostoja küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Kose küla
Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lipu küla
Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Tarumaa küla
Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Virunurme küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Konju küla

Seosed: peida ,kuva

Ala või üksikobjekt asub rahvusvahelise tähtsusega aladel