EELIS

Liikide andmete kuvamine

Liik: Cottus gobio (võldas)

Väljad: peida ,kuva

Tüüp

Kaitsealune liik

Nimi ladina k

Cottus gobio

Nimi eesti k

võldas

Nimi inglise k

Bullhead

Rühm

Kalad

Kaitsekategooria

III kategooria

Kirjeldus

Harilik võldas (Cottus gobio) on Eestis III kategooria kaitsealune liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Eesti punase raamatu andmetel on liiki hinnatud ohuväliseks. Eestis on võldast leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning kümmekonnast järvest. Puudub Hiiumaa ja väiksemate saarte veekogudes. Levinud ka rannikumeres, arvukam Väinameres. Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett („Eesti kalad”, Tiit Hunt 2012).

Direktiivi lisad

Loodusdirektiivi lisa II

Liigi ohustatuse hinnang

5. Ohulähedane (30.03.2019)

Ohutegurite kirjeldus

Veekogu füüsilise kvaliteedi halvenemine. * Veekogu füüsiline ümberkujundamine, sh loodusliku kaldaala modifitseerimine, setete struktuuri muutmine, põhjasubstraadi eemaldamine või asendamine (sh tuuleparkide ja sadamate rajamine). * Vooluveekogude kanaliseerimine, õgvendamine. * Maaparandustööd valgalal ja eesvooludel (tekib settekoormus allavoolu asuvates veekogu osades). * Veetasapinna alandamine. * Elupaikade kadu vooluveekogu paisutamisel (pms kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga lõikude kadu paisutusala ulatuses) ja jõepõhja mattumine setete alla. Hüdroloogilise režiimi halvenemine. * veekogude paisutamine (oht veevoolu seiskamiseks, vooluhulkade reguleerimiseks, tulvavete teke, äravoolu tsüklilisus madalvee korral). * maaparandustööd vooluveekogul ja valgalal (suurvee kiire äravool, minimaalsete vooluhulkade väiksus madalveeperioodil). Levikutõkked - elujõulise asurkonna jaotumine mitmeks isoleeritud vähemarvukaks ja nõrgemaks alamasurkonnaks, hävinud alamasurkonnad iseseisvalt ei taastu, liigi levila ei laiene. Veekvaliteedi halvenemine. * Antropogeenne eutrofeerumine (toiteainete sissekanne veekogusse, sh ebaõige väetamisrežiim ja puudulik heitvete puhastus, sette suspenseerimine). * Reostus antropogeenset päritolu ohtlike ainetega mis on kaladele otseselt kahjulikud või toiduahelat ja elukeskkonda mõjutades kaudse negatiivse mõjuga. * Vee füüsikalis-keemiliste omaduste hälbimine tavapärasest (nt veetemperatuur, pH, hapnikusisaldus, looduslikku päritolu toksilise mõjuga ained). Otsesed füüsilised mõjud. * Turbiinide, pumpade jms veekasutuse poolt tekitatud suremus. * Veealused lõhkamistööd. Ebasoodsad klimaatilised tingimused/muutused. * Põud, veevaegus, veetemperatuuri ja gaasirežiimi või hüdroloogilise režiimi muutus. Looduslikud vaenlased (sh võõrliigid), haigused ja parasiidid. Looduslike asurkondade geneetilise mitmekesisuse vähenemine. Andmestiku (levik, arvukus, ohutegurid) ebapiisavus.

Seosed: peida ,kuva

Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks

Dokumendid: peida ,kuva

Seotud dokument

Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi uuendamine: Eesti mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks 2021-2026