Kirjeldus | Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides pesitsev liik, kelle arvukus langes oluliselt Läänemere ümbruses 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses vaenamise ning 20. sajandi keskpaigas kloororgaaniliste ühendite kasutamise tõttu. Alates 1957. aastast rakendatud kaitsemeetmetele on tänaseks liigi arvukus küll taas hakanud tõusma, olles Kotkaklubi hinnangul jõudnud 220-250 paarini, kuid jätkuvalt ei saa seda lugeda sellele liigile soodsaks seisundiks (Liigi tegevuskava eelnõu; R. Nellis, 2013). Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohulähedasse seisundisse ning liik on arvatud Looduskaitse seaduse alusel I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis on merikotka arvukus alates 1990-ndate aastate algusest tugevalt (>50%) tõusnud ning ulatus 2011. aastal 200-220 paarini. Euroopas on pesitseva asurkonna suuruseks hinnatud (2013) 5 000 - 6 600 paari ning üldine populatsiooni trend on suurenev. Euroopa Liidu liikmesriikides on populatsiooni suuruseks hinnatud (2004) 1 500 - 1 700 paari ning arvukust tugevalt tõusvaks (>50%). Merikotkast ohustavad peamiselt erinevad keskkonnamürgid. Teiste ohutegurite (sobivate pesapuude nappus, pesitsusaegne häirimine, lindude tahtlik tapmine, hukkumine elektriliinides ja teedel) mõju on hinnatud väikeseks. Eelneva põhjal on liigi kaitse-eeldusteks väikese arvukuse tõttu haruldus, ohutegurite kriitilise mõju tõttu ohustatus ning Euroopa Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta, tulenev rahvusvaheline kohustus. |
Ohutegurite kirjeldus | Eesti merikotkaasurkonnale püsivalt toimivad ja potentsiaalselt suureneva negatiivse mõjuga tegurid:
1) Eestis oli 2015. aastaks analüüsitud valimis merikotkaste surma peamine põhjus pliimürgitus (52%)
(Leivits, 2015). Merikotkad saavad sekundaarse mürgistuse pliilaskemoona (jääke) sisaldavate
saakloomade söömisest. Pliilaskemoona kasutamine on Eestis keelatud veelinnujahil, kuid laialdaselt
kasutusel muude ulukite küttimisel. Pliimürgituste suur (ja kohati suurenev) osakaal merikotrkaste surma põhjusena on teada ka Saksamaal, Rootsis ja Soomes (HELCOM, 2015).
2) Merikotka arvukuse viimase madalseisu põhjus oli kloororgaaniliste ühendite kuhjumine
veekeskkonnas ja -organismides, mis põhjustas sigimisedukuse languse ((Bignert & Helander, 2015;
Helander et al. 2002; HELCOM, 2015). Keskkonnamürkide tase veeorganismides on vähenenud ja
merikotka keskmine sigimisedukus 1950. aastate eelsel tasemel, kuid ka Eestis on leitud kõrgenenud (ja letaalse) kloororgaaniliste ühendite sisaldusega merikotkaid (Leivits, 2015).
3) Hukkumine transpordivahenditest tingitud traumade tõttu on merikotka surma põhjustena Eestis
olulisel kohal (2015. a analüüsi järgi 10% surma põhjustest) (Leivits, 2015). Uute neljarealiste maanteede ning Rail Balticu ehitamine ilmselt suurendab negatiivset mõju.
4) Eesti üleminek taastuvenergiale tähendab paljude uute tuuleparkide ehitamist. Merikotkast peetakse
tuuleparkide suhtes üheks tundlikumaks liigiks ((Dahl et al. 2012; Douglas et al. 2012). Eestis on seni
teada kahe merikotka (mõlemad vanalinnud) hukkumine tuuleparkides (Kotkaklubi andmed), kuid kuna
olemasolevate tuuleparkide ehitusjärgne seire on seni olnud põgus või puudunud üldse, ei tea me Eestis tegelikku olukorda. Uute tuuleparkide rajamisega negatiivne mõju merikotkaasurkonnale kasvab.
5) Merikotkaste hukkumine elektriliinides on (eelkõige) noorlindude surma põhjusena oluline (Nellis,
2015). Kesk- ja madalpinge elektriliinide ohutustamine tähendab lindudele ohutute masti- ja
isolaatoritüüpide kasutamist ning võimalusel paljasjuhtmete asendamist kaabliga. Seni elektrivõrkudele kehtestatud tehnilised tingimused lindudele ohutute masti- ja isolaatoritüüpide kasutamist ette ei näe. Paljasjuhtmete asendamine kaablitega toimub, kuid eelkõige asulates.
6) Merikotka sigimisedukust mõjutab pesitsusaegne inimesepoolne häirimine, sh metsatööd, metsateede rekonstrueerimine (sh kaudselt, suurendades ligipääsetavust) jm metsa majandamisega seotud tegevused. Metsade majandamise intensiivistumine suurendab teguri mõju. |