EELIS

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Silma looduskaitseala (KLO1000197)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Silma looduskaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000197

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

looduskaitseala

Maismaa pindala (ha)

4230,5

Siseveekogude pindala (ha)

346

On maksusoodustus

Jah

Maastiku tüüp

rannamaastik

Maastikulised väärtused

märgala (soo, raba, üleujutatav ala)

Iseloomustus

Silma looduskaitseala asub Läänemaal Noarootsi, Ridala ja Lääne-Nigula vallas. Juba 1939. a-l loodi Haapsalu lahel tervisemuda ala, 1964. a-l võeti kaitse alla Kudani järv. Silma looduskaitseala loodi 1998. a-l jäänukjärvede, roostike ja rannaniitude ning seal peatuvate või pesitsevate lindude kaitseks. Kaitseala hõlmab Haapsalu lahe põhjaosa ning kunagi Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina ala. Viimast markeerivad praegu kinnikasvavad lahesopid ja jäänukjärved. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sh merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik). Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100000 veelindu. Lisaks linnurikkusele jääb kaitsealale ravimuda ja kalakoelmud. Kaitstavatest taimedest on Silmal registreeritud mh käpalisi, lääne-mõõkrohtu ja rand-soodaheina. Kaitseala pindala on 4820,2 ha, sellest maismaal 3149 ha.

Turism: 3 linnuvaatlustorni ja 1 vaateplatvorm

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Silma looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3 , liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kõre (Bufo calamita) ja hink (Cobitis taenia);
4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-laukhani (Anser erythropus), hüüp (Botaurus stellaris), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix) ja läbirändavad linnud;
5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisas. See liik on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii);
6) muid ohustatud ja haruldasi kaitsealuseid liike. Need liigid on mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekajakas (Larus minutus), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus), punajalg-tilder (Tringa totanus), klibutarn (Carex glareosa), põhjatarn (Carex mackenziei), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik muguljuur (Herminium monorchis), hall käpp (Orchis militaris), karvane lipphernes (Oxytropis pilosa) ja rand-soodahein (Suaeda maritima).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn
Lääne maakond, Haapsalu linn, Herjava küla
Lääne maakond, Haapsalu linn, Uuemõisa alevik
Lääne maakond, Haapsalu linn, Uuemõisa küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hara küla / Harga
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Ingküla küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kudani küla / Gutanäs
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kärbla küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Linnamäe küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Pürksi küla / Birkas
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Saare küla / Lyckholm
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Salajõe küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Saunja küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Sutlepa küla / Sutlep
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tahu küla / Skåtanäs
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Vedra küla
Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Österby küla

Pildid: peida ,kuva

Kasetriibik Saarel Foto: 5.09.2002 Uudo Timm