Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Najas flexilis | ||
| Nimi eesti k | nõtke näkirohi | ||
| Nimi inglise k | Slender Naiad, Naiad | ||
| Rühm | Katteseemnetaimed | ||
| Kaitsekategooria | I kategooria | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 2. Kriitilises seisundis (12.10.2017) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Wingfield jt. (2004, 2006) järgi eutrofeeruminee ja hapestumise - esimene tõstab, teine langetab pH ebasobivale tasemele. Eutrofeerumisel väheneb ja kaob veest fotosünteesiks vajalik CO2 ning hapestumisel on häiritud paljunemine. Eesti tingimustes on hapestumine nõtke näkirohu kasvukohtadeks olevais järvedes vähetõenäoline, sest nende vee karedus on olnud mõõdukas või koguni kõrge. Meil võivad peamisteks ohuteguriteks olla: 1) eutrofeerumisel toimuv suurekasvuliste taimede pealetung kasvukohtadele. Kui aeg-ajalt ei teki 1-3 m sügavusvööndis lagedaid alasid, pole ilmselt loota näkirohu ilmumist; 2) turbaste valgaladega järvedes (Endla, Tõhela) muutub vesi humiinaineist järjest pruunimaks ja vähe läbipaistvaks. Eriti intensiivne on humiinainete sissetulek kõrgveeperioodidel; 3) lühikesed jahedad suved, mille tõttu õitsemine ja seemnesaak ikalduvad. | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Tõhela-Ermistu looduskaitseala (KLO1000737) Otepää looduspark (KLO1000559) | ||