Ohutegurite kirjeldus | Wingfield jt. (2004, 2006) järgi eutrofeeruminee ja hapestumise - esimene tõstab, teine langetab pH ebasobivale tasemele. Eutrofeerumisel väheneb ja kaob veest fotosünteesiks vajalik CO2 ning hapestumisel on häiritud paljunemine. Eesti tingimustes on hapestumine nõtke näkirohu kasvukohtadeks olevais järvedes vähetõenäoline, sest nende vee karedus on olnud mõõdukas või koguni kõrge. Meil võivad peamisteks ohuteguriteks olla:
1) eutrofeerumisel toimuv suurekasvuliste taimede pealetung kasvukohtadele. Kui aeg-ajalt ei teki 1-3 m sügavusvööndis lagedaid alasid, pole ilmselt loota näkirohu ilmumist;
2) turbaste valgaladega järvedes (Endla, Tõhela) muutub vesi humiinaineist järjest pruunimaks ja vähe läbipaistvaks. Eriti intensiivne on humiinainete sissetulek kõrgveeperioodidel;
3) lühikesed jahedad suved, mille tõttu õitsemine ja seemnesaak ikalduvad. |