| |||
Nimi | Otepää looduspark | ||
On registriobjekt | Jah | ||
KKR kood | KLO1000559 | ||
Ala staatus | kaitsealune | ||
Tüüp | maastikukaitseala, looduspark | ||
Maismaa pindala (ha) | 21367,2 | ||
Siseveekogude pindala (ha) | 842,1 | ||
On maksusoodustus | Jah | ||
Maastiku tüüp | puhkemaastik | ||
Maastikulised väärtused | maastik | ||
Iseloomustus | Otepää looduspark asub Valgamaal Otepää, Palupera, Sangaste ja Puka vallas ning Põlvamaal Valgjärve vallas. Pühajärv, Väike-Munamägi ja Tedremägi võeti maastiku elementidena kaitse alla 1957. aastal. 1979. aastal moodustati Otepää maastikukaitseala ning oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kandes Otepää looduspargi nime. Looduspargi kaitse eesmärgiks on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Otepää kõrgustikku ilmestavad moreenkünkad ja mõhnad, nende vahele jäävad soode ja järvedega nõod. Pühajärve nõgu jagab kõrgustiku kaheks osaks — kõrgemaks ja reljeefsemaks lääne- ning veidi madalamaks, kuid mosaiiksemaks idaosaks. Kaitselale jääb Otepää kõrgustiku kõrgeim tipp — Kuutsemägi (217 m). Pühajärve loetakse piirkonna kauneimaks järveks ja see on olnud sõna otseses mõttes püha järv. Kaitseala omab suurt puhkemajanduslikku väärtust. Pühajärve kõrval on puhkemajanduslikult oluline ka Väike Munamägi, kuhu on rajatud suusakeskus. Väike Munamäe nõlval asuvat allikat loetakse Väike-Emajõe alguseks. Väärtuslikud on kaitsealal kasvavad tamme, saare ja pärna enamusega puistud. Pühajärve saaretel kasvab ka looduslikke pärnametsi. Looduspark on elupaigaks ka mitmetele kaitstavatele lindudele (väike-konnakotkas, sookurg, valge-toonekurg) ning taimedele (kõdu-koralljuur, mitmed sõrmkäpad, neiuvaibad). Lisaks leidub looduspargis hulgaliselt arheoloogiliselt ja kultuurilooliselt tähtsaid objekte. Kaitseala pindala on 22545,9 ha. Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Alcedo atthis, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus aeruginosus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Grus grus, Pernis apivorus, Podiceps auritus, Porzana porzana, Podiceps grisegena, Tetrao urogallus. Lisaks on registreeritud: Aquila pomarina, Pelobates fuscus. Kaitsealused taimeliigid: Epipactis helleborine, Epipactis palustris, Dactylorhiza incarnata var. cruenta, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza Maculata, Daphne mezereum, Goodyera repens, Gymnadenia conopsea, Huperzia selago, Listera ovata, Neottia nidus-avis, Platanthera bifolia, Najas flexilis. (Keskkonnaekspertiis, 1996; K.Möller, 1998; Statistika, 1999) | ||
Kaitse eesmärgi kirjeldus | Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele; 2) kaitsta nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis); 3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised salumetsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); 4) kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku: saarmas (Lutra lutra), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus); 5) kaitsta järgmiste esinduslikke asurkondi moodustavate kaitsealuste liikide elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), viupart (Anas penelope), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), hallhaigur (Ardea cinerea), väiketüll (Charadrius dubius), roherähn ehk meltsas (Picus viridis), mudakonn (Pelobates fuscus), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), veelendlane (Myotis daubentonii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), sookäpp (Hammarbya paludosa), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), sulgjas õhik (Neckera pennata), süstjas skapaania (Scapania apiculata), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) ja limatünnik (Sarcosoma globosum); 6) kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte. | ||
Andmed Keskkonnaportaalis: | Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ala kohanimi | Põlva maakond, Kanepi vald, Hauka küla Põlva maakond, Kanepi vald, Pikajärve küla Tartu maakond, Elva vald, Astuvere küla Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla Tartu maakond, Elva vald, Palupera küla Tartu maakond, Elva vald, Urmi küla Valga maakond, Otepää vald, Arula küla Valga maakond, Otepää vald, Kastolatsi küla Valga maakond, Otepää vald, Kibena küla Valga maakond, Otepää vald, Kähri küla Valga maakond, Otepää vald, Kääriku küla Valga maakond, Otepää vald, Meegaste küla Valga maakond, Otepää vald, Miti küla Valga maakond, Otepää vald, Mäeküla Valga maakond, Otepää vald, Mägestiku küla Valga maakond, Otepää vald, Mäha küla Valga maakond, Otepää vald, Märdi küla Valga maakond, Otepää vald, Neeruti küla Valga maakond, Otepää vald, Nõuni küla Valga maakond, Otepää vald, Nüpli küla Valga maakond, Otepää vald, Otepää küla Valga maakond, Otepää vald, Otepää linn Valga maakond, Otepää vald, Pedajamäe küla Valga maakond, Otepää vald, Pilkuse küla Valga maakond, Otepää vald, Pringi küla Valga maakond, Otepää vald, Päidla küla Valga maakond, Otepää vald, Pühajärve küla Valga maakond, Otepää vald, Raudsepa küla Valga maakond, Otepää vald, Restu küla Valga maakond, Otepää vald, Risttee küla Valga maakond, Otepää vald, Räbi küla Valga maakond, Otepää vald, Sihva küla Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla Valga maakond, Otepää vald, Vidrike küla Valga maakond, Otepää vald, Ädu küla | ||
| |||
Vaade Pühajärve lõunaosale
Elva Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I köide. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1984 | |||
1983. a. ehitatud Hobustemäe vaatetorn
Elva Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I köide. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1984 | |||
Lumemurd Pilkuse vahtkonnas
Elva Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I köide. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1984 | |||
Pühajärve
foto:31.01.1999
U.Timm | |||
Suurkünklik maastik
Elva Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I köide. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1984 | |||
| |||
Ala või üksikobjekt asub rahvusvahelise tähtsusega aladel | Otepää EE088 Otepää loodusala EE0080401 Otepää linnuala EE0080401 | ||
Liigid, mis on kaitse eesmärgiks | Crex crex (rukkirääk) Corallorhiza trifida (kõdu-koralljuur) Hamatocaulis vernicosus (läikiv kurdsirbik) Unio crassus (paksukojaline jõekarp) Ardea cinerea (hallhaigur) Dytiscus latissimus (laiujur) Graphoderus bilineatus (lai-tõmmuujur) Leucorrhinia caudalis (hännak-rabakiil) Myotis daubentonii (veelendlane) Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) Dryobates minor (väike-kirjurähn) Triturus cristatus (harivesilik) Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) Dryocopus martius (musträhn) Saxifraga hirculus (kollane kivirik) Picus viridis (roherähn) Agrimonia pilosa (karvane maarjalepp) Malaxis monophyllos (ainulehine soovalk) Leucorrhinia pectoralis (suur-rabakiil) Sarcosoma globosum (limatünnik) Parnassius mnemosyne (mustlaik-apollo) Neckera pennata (sulgjas õhik) Picoides tridactylus (laanerähn) Orobanche pallidiflora (ohakasoomukas) Lycaena dispar (suur-kuldtiib) Accipiter gentilis (kanakull) Lutra lutra (saarmas) Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil) Dactylorhiza russowii (Russowi sõrmkäpp) Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) Glaucidium passerinum (värbkakk) Cobitis taenia (hink) Clanga pomarina (väike-konnakotkas) Ciconia nigra (must-toonekurg) Liparis loeselii (soohiilakas) Picus canus (hallpea-rähn) Circus aeruginosus (roo-loorkull) Tetrastes bonasia (laanepüü) Sphagnum wulfianum (Wulfi turbasammal) Lanius collurio (punaselg-õgija) Pedicularis sceptrum-carolinum (kuninga-kuuskjalg) Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta (täpiline sõrmkäpp) Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik) Neottia cordata (väike käopõll) Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn) Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp) Najas flexilis (nõtke näkirohi) Hammarbya paludosa (sookäpp) Microglossum atropurpureum (purpur-maakeel) Dicranum viride (roheline kaksikhammas) Pernis apivorus (herilaseviu) Anas platyrhynchos (sinikael-part) Charadrius dubius (väiketüll) Ophrys insectifera (kärbesõis) Chlidonias niger (mustviires) Strix uralensis (händkakk) Scapania apiculata (süstjas skapaania) Epipactis palustris (soo-neiuvaip) Coenonympha hero (vareskaera-aasasilmik) Misgurnus fossilis (vingerjas) Mareca penelope (viupart) Pelobates fuscus (harilik mudakonn) | ||
Alal asuvad kaitsealused alad või üksikobjektid | Otepää LP, Pülme skv. (KLO1100437) Otepää LP, Kortina skv. (KLO1100446) Otepää LP, Murru skv. (KLO1100440) Otepää LP, Pilkuse skv. (KLO1100445) Otepää LP, Pühajärve skv. (KLO1100443) Otepää LP, Arula skv. (KLO1100450) Otepää LP, Kukemäe skv. (KLO1100454) Otepää LP, Palu skv. (KLO1100524) Otepää LP, Trepimäe skv. (KLO1100449) Otepää LP, Pursa skv. (KLO1100442) Otepää LP, Voki skv. (KLO1100441) Otepää LP, Kääriku skv. (KLO1100438) Otepää LP, Kösti skv. (KLO1100451) Otepää LP, Karja skv. (KLO1100521) Otepää LP, Mädajärve skv. (KLO1100522) Otepää LP, Pargi pv. (KLO1101651) Otepää LP, Alevijärve skv. (KLO1100453) Otepää LP, Lepassaare skv. (KLO1100448) Otepää LP, Lüüsjärve skv. (KLO1100439) Otepää LP, Päidla skv. (KLO1100523) Otepää LP, Päästjärve skv. (KLO1101655) Otepää LP, Tsorro skv. (KLO1101658) Otepää LP, Päidla skv. (KLO1101654) Otepää LP, Kiriku skv. (KLO1100444) Otepää LP, Vana-Otepää skv. (KLO1101662) Otepää LP, Neeruti-Käpa pv. (KLO1101648) Otepää LP, Harimäe skv. (KLO1101643) Otepää LP, Annimatsi pv. (KLO1101642) Otepää LP, Mõrtsuka pv. (KLO1101646) Otepää LP, Pilkuse pv. (KLO1101652) Otepää LP, Mägestiku pv. (KLO1101647) Otepää LP, Otepää pv. (KLO1100447) Otepää LP, Neitsijärve pv. (KLO1101649) Otepää LP, Vanamõisa-Restu pv. (KLO1101661) Otepää LP, Alevi pv. (KLO1101641) Otepää LP, Pühajärve pv. (KLO1101656) Otepää LP, Kolmjärve skv. (KLO1100452) Otepää LP, Pringi skv. (KLO1101653) Otepää LP, Hinnomäe skv. (KLO1101644) Otepää LP, Välkjärve skv. (KLO1101663) Otepää LP, Hobusaare skv. (KLO1101645) Otepää LP, Niiluse skv. (KLO1101650) Otepää LP, Tuisu skv. (KLO1101659) Otepää LP, Risttee skv. (KLO1101657) Otepää LP, Tõikamäe skv. (KLO1101660) | ||
| |||
Seotud dokument | Keskkonnaekspertiis Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale | ||
Seotud dokument | Seletuskiri: Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrusele nr 135 "Otepää looduspargi kaitse-eeskiri" | ||
Kaitsekorra alus | Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 135 "Otepää looduspargi kaitse-eeskiri" | ||
Seotud dokument | MAAMAKSUSEADUS (terviktekst) | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 321 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seonduvalt Riikliku Looduskaitsekeskuse moodustamisega | ||
Seotud dokument | Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrus nr 99 Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997. a määruse nr 63 «Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» muutmine | ||
Seotud dokument | VV 08. detsembri 1999. a määrus nr 376 Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997. a määruse nr 63 "Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine | ||
Seotud dokument | VV 16. detsembri 1998. a määrus nr 287 Maamaksu korrigeerimine Otepää looduspargis | ||
Seotud dokument | VV 14. juuli 1998. a määrus nr 157 Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997. a määruse nr 63 "Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997. a määrus nr. 63 Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine | ||
Seotud dokument | Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine (terviktekst) | ||
Seotud dokument | ENSV MN. määrus nr. 497 Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta | ||
Seotud dokument | ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkiri nr 36 Keelualade kaitse korraldamise eeskirjade kinnitamisest | ||
Seotud dokument | ENSV MN määrus nr 119 Riikliku maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste, ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest ENSV T 1959, 20, 107 | ||
Seotud dokument | ENSV MN määrus 11. juulist 1957. a. nr. 242 Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse otsus 23. oktoobrist 1929. a | ||
| |||
Kaitsekorralduskava | Kaitstavate soode tegevuskava | ||
Kaitsekorralduskava | Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 | ||
Kaitsekorralduskava | Otepää looduspargi kaitsekorralduskava 2010-2012 | ||
Kaitsekorralduskava | Otepää looduspargi kaitsekorralduskava 2010-2012 | ||
Kaitsekorralduskava | Pärandniitude tegevuskava | ||
Kaitsekorralduskava | Pärandniitude tegevuskava |