Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Aegolius funereus | ||
| Nimi eesti k | karvasjalg-kakk | ||
| Nimi inglise k | Boreal Owl | ||
| Rühm | Linnud | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ja looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Karvasjalg-kakk on tüüpiline vanade metsade lind, kes pesitseb suuremates metsalaamades, enamasti kuuse-segametsades ja männikutes ning vajab pesapaigaks mõnda õõnsust. Liigi peamine ohutegur on sobivate elupaikade halvenemine. | ||
| Direktiivi lisad | Linnudirektiivi I lisa | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 4. Ohualdis (25.03.2019) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Karvasjalg-kakku ohustavad peamiselt lageraied ning vanade metsade ja suurte õõnsate puude kadumine metsamaastikust. Soome kogemused näitavad, et metsade killustamine ja raiesmike teke võivad selle laia elupaigavalikuga liigi toidubaasi suurendada. Küll aga tuleks raiete käigus jätta alles õõnsustega puid ja puudegruppe. Pesitsusajal ei tohiks teha metsatöid karvasjalg-kaku asustatud pesale lähemal kui 25 m, lageraie ei tohiks ulatuda pesale lähemale kui 15 m. Liigi peamised looduslikud vaenlased on suuremad kakud ja nugised, harvem kanakull. Laanekakk väldib pesitsemist händkaku pesale lähemal kui kaks kilomeetrit, mistõttu viimane liik mõjutab sobivate elupaikade hõivamise kaudu nii karvasjalg-kaku levikut kui ka arvukust (Nellis, Leibak). | ||
| |||
| Karvasjalg-kakk, autor: Ene Norak, 06.10.2015 | |||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Urissaare hoiuala (KLO2000289) Nabala-Tuhala looduskaitseala (KLO1000634) Nepstemurru looduskaitseala (KLO1000750) Koorunõmme looduskaitseala (KLO1000258) Lahemaa rahvuspark (KLO1000511) Viidumäe looduskaitseala (KLO1000438) Lanksaare-Veelikse hoiuala (KLO2000252) Kaarmise-Jõempa looduskaitseala (KLO1000757) Kosemäe maastikukaitseala (KLO1000650) Massiaru hoiuala (KLO2000297) Karula rahvuspark (KLO1000242) Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265) Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (KLO1000124) Endla looduskaitseala (KLO1000174) Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Tudusoo looduskaitseala (KLO1000277) Kõpu looduskaitseala (KLO1000570) Järise hoiuala (KLO2000307) Sõrve looduskaitseala (KLO1000758) Kiusumetsa hoiuala (KLO2000242) Mäeküla hoiuala (KLO2000280) Naissaare looduspark (KLO1000540) Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) | ||