| Iseloomustus | Karula rahvuspark asub Valgamaal Karula ja Taheva vallas ning Võrumaal Antsla, Varstu ja Mõniste vallas. Kaitse alla võeti 1979. aastal Karula maastikukaitsealana, mille baasil moodustati 1993. aastal Karula rahvuspark. Kaitse-eesmärgiks on Kagu-Eesti tüüpiliste metsa- ja järvederohkete kuppelmaastike ning koosluste kaitse ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamine. Ligikaudu 70% rahvuspargi territooriumist katab mets. Esindatud on enamik Lõuna-Eestile iseloomulikke kooslusi. Karula rahvuspargis kasvab kõrgemaid taimi ligi 300 liigist. Linde on vaadeldud ligi 140 liigist. Haruldasematest liikidest pesitsejad rahvuspargis on must-toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike-konnakotkas. Rahvuspargi pindala on 12364,3 ha.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Caprimulgus europeaus, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Coracius carrulus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pandion haliaetus, Pernis apivorus, Picoides tridactylus, Picus canus, Porzana porzana, Sterna hirundo, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus.
Läbirändavad liigid: Branta leucopsis, Cygnus cygnus, Gavia arctica.
Muud kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Aeshna viridis.
Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Pulsatilla patens. (K. Möller, 1998) |
| Kaitse eesmärgi kirjeldus | Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk on:
1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine, elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide, sealhulgas harulise võtmeheina (Botrychium matricariifolium), Virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum), limatünniku (Sarcosoma globosum), poropooriku (Amylocystis lapponicus), kivisisaliku (Lacerta agilis), harivesiliku (Triturus cristatus) ja mudakonna (Pelobates fuscus) ning nende elupaikade kaitse;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud liikide kaitse. Need liigid on kalakotkas (Pandion haliaetus), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kes on I kaitsekategooria kaitsealused liigid, karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), kes on ühtlasi II kaitsekategooria kaitsealused liigid, hallpea-rähn (Picus canus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), jõgitiir (Sterna hirundo), laanepüü (Bonasa bonasia), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõokene (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), täpikhuik (Porzana porzana), värbkakk (Glaucidium passerinum) ja öösorr (Caprimulgus europaeus), kes on III kaitsekategooria kaitsealused liigid, ning sinikael-part (Anas platyrhynchos);
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Need liigid on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja soohiilakas (Liparis loeselii), kes on II kaitsekategooria liigid, ning harilik hink, (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus), saarmas (Lutra lutra), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), kes on III kaitsekategooria liigid. |
