EELIS

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Puhtu-Laelatu looduskaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000176

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

looduskaitseala

Maismaa pindala (ha)

1017,8

Siseveekogude pindala (ha)

206,5

On maksusoodustus

Jah

Iseloomustus

Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. 1939. a-l võeti kaitse alla Puhtu poolsaar ning loodi Virtsu-Puhtu tervisemuda ala. 1959. a-l loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala. (osadel andmetel juba 1957, aga seal aktis juttu vaid Puhtu keelualast. Puhtu ps juba 1939-st kaitse all) Oma praegustes piirides alates 2003. a-st. Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega. Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. 1953. a-l loodi Puhtusse ornitoloogiajaam. Kaitseala üks silmapaistvamaid kooslusi on Laelatu puisniit. Tegu on väga liigirikka puisniiduga (> 400 soontaime ja 30 samblaliiki). Samuti kasvab seal rohkelt kaitstavaid taimi, esindatud on 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest. Tähelepanu väärib ka Puhtus kasvav laialehine salumets. Kaitseala pindala on 2772,9 ha, sellest maismaad 873,2 ha.

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Puhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:
1) eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on liivased ja mudased pagurannad (1140)3, rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel (Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);
5) ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur (Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge kannike (Viola elatior);
6) kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid on lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Hanila küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Muriste küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Pivarootsi küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Rame küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Virtsu alevik

Pildid: peida ,kuva

Vaade Puhtu laiu läänekaldale lõunast Foto: H. Schultz Eesti Loodus 1/1936