| Iseloomustus | Otepää looduspark asub Valgamaal Otepää, Palupera, Sangaste ja Puka vallas ning Põlvamaal Valgjärve vallas. Pühajärv, Väike-Munamägi ja Tedremägi võeti maastiku elementidena kaitse alla 1957. aastal. 1979. aastal moodustati Otepää maastikukaitseala ning oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kandes Otepää looduspargi nime. Looduspargi kaitse eesmärgiks on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Otepää kõrgustikku ilmestavad moreenkünkad ja mõhnad, nende vahele jäävad soode ja järvedega nõod. Pühajärve nõgu jagab kõrgustiku kaheks osaks — kõrgemaks ja reljeefsemaks lääne- ning veidi madalamaks, kuid mosaiiksemaks idaosaks. Kaitselale jääb Otepää kõrgustiku kõrgeim tipp — Kuutsemägi (217 m). Pühajärve loetakse piirkonna kauneimaks järveks ja see on olnud sõna otseses mõttes püha järv. Kaitseala omab suurt puhkemajanduslikku väärtust. Pühajärve kõrval on puhkemajanduslikult oluline ka Väike Munamägi, kuhu on rajatud suusakeskus. Väike Munamäe nõlval asuvat allikat loetakse Väike-Emajõe alguseks. Väärtuslikud on kaitsealal kasvavad tamme, saare ja pärna enamusega puistud. Pühajärve saaretel kasvab ka looduslikke pärnametsi. Looduspark on elupaigaks ka mitmetele kaitstavatele lindudele (väike-konnakotkas, sookurg, valge-toonekurg) ning taimedele (kõdu-koralljuur, mitmed sõrmkäpad, neiuvaibad). Lisaks leidub looduspargis hulgaliselt arheoloogiliselt ja kultuurilooliselt tähtsaid objekte. Kaitseala pindala on 22545,9 ha.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Alcedo atthis, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus aeruginosus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Grus grus, Pernis apivorus, Podiceps auritus, Porzana porzana, Podiceps grisegena, Tetrao urogallus.
Lisaks on registreeritud: Aquila pomarina, Pelobates fuscus.
Kaitsealused taimeliigid: Epipactis helleborine, Epipactis palustris, Dactylorhiza incarnata var. cruenta, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza Maculata, Daphne mezereum, Goodyera repens, Gymnadenia conopsea, Huperzia selago, Listera ovata, Neottia nidus-avis, Platanthera bifolia, Najas flexilis. (Keskkonnaekspertiis, 1996; K.Möller, 1998; Statistika, 1999) |
| Kaitse eesmärgi kirjeldus | Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele;
2) kaitsta nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis);
3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised salumetsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);
4) kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku: saarmas (Lutra lutra), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus);
5) kaitsta järgmiste esinduslikke asurkondi moodustavate kaitsealuste liikide elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), viupart (Anas penelope), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), hallhaigur (Ardea cinerea), väiketüll (Charadrius dubius), roherähn ehk meltsas (Picus viridis), mudakonn (Pelobates fuscus), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), veelendlane (Myotis daubentonii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), sookäpp (Hammarbya paludosa), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), sulgjas õhik (Neckera pennata), süstjas skapaania (Scapania apiculata), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) ja limatünnik (Sarcosoma globosum);
6) kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte. |
