Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)Väljad: peida ,kuva
NimiVilsandi rahvuspark
On registriobjektJah
KKR koodKLO1000250
Ala staatuskaitsealune
Tüüprahvuspark
Maismaa pindala (ha)9240,4
Siseveekogude pindala (ha)449,9
On maksusoodustusJah
Maastiku tüüprannamaastik
Maastikulised väärtusedrannikukooslus (linnustik, taimestik)
IseloomustusVilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. 1906. aastal astuti esimesi samme Vaika saare linnustiku kaitseks. Rahvuspargi eellaseks ongi 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Seadusega võeti Vaika saared ja Vilsandi saare loodepoolne osa kaitse alla 1937. aastal. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud. 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala rahvuspargiks. Ligi 2/3 rahvuspargist moodustab laiduderikas meri ~160 saarega. Rahvuspargi loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on registreeritud 247 linnuliiki, nendest pesitsejaid 114 liiki (üks haruldasemaid nt kirjuhahk). Taimedest kasvab kaitsealal 520 soontaimeliiki, millest kolmandik on Eestis haruldased (taani meresalat, mustjas sepsikas, harilik luuderohi, meripuju, tuhkpihlakas jt). Vilsandi rahvuspark on 1997. aastast ka Ramsari ala. Kaitseala pindala on 23882,1 ha. Taimestikku on Vilsandil uuritud rohkem kui 100 aastat. Kaitseala pealiskorra moodustavad põhiliselt alamsiluri Jaagarahu lademe kivid. Vaikadel, Vilsandi põhjaosas ja Vesiloo lähedastel pankadel paljanduvad lademe Vilsandi kihid. Vilsandi saarel on suures ülekaalus lookasvukohad.

Pesitsevad liigid: Asio flammeus, Branta leucopsis, Caprimulgus europeaus, Crex crex, Emberiza hortulana, Falco columbarius, Ficedula parva, Lanius collurio, Lullula arborea, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna caspia, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sterna sandvicensis, Sylvia nisoria, Alcedo atthis, Botarus stellaris, Recurvirostra avosetta.

Talvitujad: Ciconia nigra, Haliaeetus albicilla.

Läbirändajad: Anthus campestris, Aquila chrysaetos, Aquila pomarina, Branta leucopsis, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Grus grus, Pernis apivorus, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria.

Lisaks on registreeritud: Cygnus olor, Larus fuscus, Melanitta fusca, Polysticta stelleri, Halichoerus grypus, Phoca hispida bottnica, Eptesicus nilssoni, Bufo calamita, Rana arvalis, Hirudo medicinalis, Verpertilio nilssonii, Myotis mystacinus.

Kaitsealused taimeliigid: Cochlearia danica, Artemisia maritima, Sagina maritima, Orchis morio, Anacamptis pyramidalis, Geranium lucidum, Taxus baccata, Hedera helix, Eryngium maritimum, Hydrocotyle vulgaris, Samolus valerandi, Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis, Cephalanthera longifolia, Listera cordata, Cypripedium calceolus, Litorella uniflora, Anacamptis maritima, Asplenium ruta muraria, Bupleurum tenuissimum, Cephalanthera rubra, Cladium maricus, Corallorhiza trifida, Elymus farctus, Dactylorhiza baltica, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Prunus spinosa, Schoenus nigricans, Sorbus rupicola, Trifolium campestre. (Keskkonnaekspertiis, 1996; K.Möller, 1998; Statistika, 1999)
Kaitse eesmärgi kirjeldusVilsandi rahvuspargi eesmärk on kaitsta: 1) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), hallhüljes (Halichoerus grypus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis) ja madal unilook (Sisymbrium supinum); 4) kalaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on jõesilm (Lampetra fluviatilis); 5) kaitsealuseid loomaliike ja nende elupaiku. Need liigid on kõre (Bufo calamita) ja kirjukaan (Hirudo medicinalis); 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), meripuju (Artemisia maritima), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), oja-haneputk (Berula erecta), varjuluste (Bromus benekenii), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), taani merisalat (Cochlearia danica), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), müürkevadik (Draba muralis), rand-orashein (Elymus farctus), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), tugev kurdõhik (Exsertotheca crispa), mets-aruhein (Festuca altissima), läikiv kurereha (Geranium lucidum), harilik luuderohi (Hedera helix), harilik muguljuur (Herminium monorchis), loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris), mägi-naistepuna (Hypericum montanum), väike käopõll (Listera cordata), silmjärvikas (Littorella uniflora), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), arukäpp (Orchis morio), tõmmu käpp (Orchis ustulata), ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum), laukapuu (Prunus spinosa), rand-kesakann (Sagina maritima), hanepaju (Salix repens), liht-randpung (Samolus valerandi), mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), lääne-sõlmhein (Spergularia media), rand-soodahein (Suaeda maritima), harilik jugapuu (Taxus baccata), lamav ristik (Trifolium campestre) ja pisikannike (Viola pumila); 7) kaitsealuseid samblikuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta), võrk-nuisamblik (Sclerophora peronella) ja valge vahasamblik (Squamarina lentigera); 8) kaitsealuseid seeneliike ja nende elupaiku. Need liigid on lilla mütsnarmik (Bankera violascens) ja kährikseen (Sparassis crispa); 9) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on nõmmekiur (Anthus campestris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), räusktiir (Hydroprogne caspia), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väikekoskel (Mergus albellus), kirjuhahk (Polysticta stelleri), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria); 10) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk (Alca torda), randkiur (Anthus petrosus), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), merirüdi (Calidris maritima), liivatüll (Charadrius hiaticula), krüüsel (Cheppus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 11) linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merisk (Haematopus ostralegus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima); 12) kaitstavat looduse üksikobjekti Kuralase tamme.
Andmed Keskkonnaportaalis:Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ala kohanimiSaare maakond, Saaremaa vald, Abaja küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Atla küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Austla küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Eeriksaare küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kalmu küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Karala küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kihelkonna alevik
Saare maakond, Saaremaa vald, Kiirassaare küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kotsma küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuralase küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kurevere küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuusnõmme küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kõruse küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kõruse-Metsaküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Loona küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Lümanda-Kulli küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Neeme küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Oju küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Rootsiküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Tammese küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Undva küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla
Pildid: peida ,kuva
Harilaid Foto: 13.09.1998 U.Timm
Looduskaitse II. Turismi-instituudi kirjastus. 1940
Vaade Keskmisele Vaikale edelast Foto: H. Eck Eesti Loodus 3/1936
Soeginina pank foto:11.04.2001 U.Timm
Vilsandi saare NW-tipp Foto: 23.07.1939 H. Haberman
Elda rannaniit Foto: 23.09.1998 U.Timm
Kiipsaare neem Foto: 13.09.1998 U.Timm
Kiipsaare harilaid Foto: 13.09.1998I U.Timm
Eeriksaare rannik Foto: 12.08.2000 U.Timm
vana paadi naasmine loodusesse
Emane hallhüljes Innarahul
Rahvuspargi keskus, Loona mõis
Emane hallhüljes pojaga Innarahul
Merikotka menüü Innarahul
Noor hallhüljes Laevarahul
Kiipsaare nukk
Seosed: peida ,kuva
Ala või üksikobjekt asub rahvusvahelise tähtsusega aladelVilsandi linnuala EE0040496
Karala-Pilguse EE014
Vilsandi rahvuspark 3EE010
Tagamõisa linnuala EE0040476
Tagamõisa poolsaar EE012
Vilsandi 91
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala RAH0000611
Karala-Pilguse linnuala EE0040414
Tagamõisa loodusala EE0040476
Karala-Pilguse loodusala EE0040414
Vilsandi saarestik EE013
Vilsandi loodusala EE0040496
Kaitsealuse ala või üksikobjekti veekogudKuusnõmme laht VEE3244000
Suursilm VEE2076200
Ristissoo VEE2076600
Kuusnõmme lahe siseosa VEE3244010
Soolakuiv VEE3249000
Maksmeri VEE2076410
Undva rand VEE3238000
Loonalaiu - Laasirahu meri VEE3245030
Laukabe järv VEE2059600
Kiresilm VEE2076000
Abaja laht VEE3243040
Türdu jõgi VEE1700017
Sarapiku järv VEE2067300
Torbi allikas VEE4725801
Atla kraav VEE1168200
Vilsandi läänerand VEE3248000
Kõruse rand VEE3242000
Roja abajas VEE3245010
Ooklema järv VEE2068000
Põtkelmaa madalikud VEE3258000
Kihelkonna jõgi VEE1168500
Lellutagune VEE2076230
Nimi teadmata VEE2076620
Mõndelaid rand VEE3260000
Kärdu lõugas VEE2070450
Kiirassaare laht VEE3243070
Läänemeri (läänesaarte lääneosa) VEE3200000
Kirisilm VEE2076220
Killatu jõgi VEE1168700
Kavasoo järv VEE2070460
Killatu järv VEE2067900
Säärelaht VEE2059300
Uudepanga laht VEE3239000
Kööbe lõugas VEE3254000
Tõula järv VEE2066200
Varesemaa laht VEE2069710
Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) VEE3200100
Vesiloo madal VEE3247000
Kihelkonna lahe keskosa VEE3243010
Pihelpuuauk VEE2065900
Atla laht VEE3245000
Pautsaare laht VEE2070410
Atla lahe siseosa VEE3245020
Auksaare laht VEE3246000
Nimi teadmata VEE2075720
Naale laht VEE2069600
Salava - Soegnina meri VEE3253000
Ojurahu meri VEE3244020
Nimi teadmata VEE2076250
Karala rand VEE3255000
Nimi teadmata VEE2067910
Loonalaiu - Meelaiu rand VEE3252000
Lahuksi järv VEE2075700
Laialepa laht VEE2065710
Harilaiu peenar VEE3240000
Haagi lõugas VEE3241000
Saka järv VEE2068100
Nimi teadmata VEE2076610
Kihelkonna laht VEE3243000
Kiissa jõgi VEE1168601
Papisaare rand VEE3243060
Oju jõgi VEE1168600
Aastejärv VEE2060200
Lüllelaht VEE2070430
Austla kraav VEE1168100
Ansiauk VEE2076400
Nimi teadmata VEE2075710
Pitkanina laht VEE3243020
Vesiku jõgi VEE1168300
Nimi teadmata VEE2076270
Vahemeri VEE2076260
Oostejärv VEE2085960
Allikaoja VEE1168510
Meendrenina laht VEE2069700
Lehmalaht VEE2070400
Pardikael VEE2068140
Mõrrakujõgi VEE1700019
Ülbaku laht VEE3257000
Kiisa laht VEE3243030
Nimi teadmata VEE4721000
Abajaloik VEE2076210
Suur-Valmas VEE2076420
Suurkuiv VEE3250000
Arasoo VEE2060300
Asub saarel (saartel)Urverahu
nimetu
nimetu
Koluma rahu
nimetu
nimetu
nimetu
Kassikuiv
Väike Kolmekivirahu
nimetu
Nootamaa
nimetu
Oostemadal
nimetu
Annerahu
Vesiloomaa
Süllanina kuiv
Väike Antsulaid
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Kurgurahu
Väike-Urv
nimetu
nimetu
Innarahu
Kullipank
nimetu
nimetu
nimetu
Suur-Urv
nimetu
Riimirahu
Viirelaid
nimetu
nimetu
Loonalaid
Suur-Sitik
nimetu
Punasekivirahu
nimetu
Alumine Vaigas
nimetu
nimetu
Mustpank
nimetu
nimetu
nimetu
Mustarahu
nimetu
nimetu
Oju rahu
Uusikuiv
Ülemine Vaigas
Vilsandi saar
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Vassiklaid
nimetu
nimetu
Keskmine Vaigas
nimetu
Püsku-Sitik
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Alumine pihlakuiv
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Suur Kolmekivirahu
nimetu
nimetu
Viirelaid
nimetu
Käkimaa
Joosepikuiv
nimetu
Laurisaar
Säinarahu
Ojurahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Laasirahu
nimetu
nimetu
Koerakuiv
nimetu
nimetu
nimetu
Sokulaid
Võrkrahu
Kuivarahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Salavamaa
nimetu
nimetu
Karirahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Lestapank
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Püskumadal
nimetu
nimetu
Aaslaid
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Säärerahu
Pihlalaid
nimetu
nimetu
Lausma
nimetu
Kitselaid
nimetu
Mihklirahu
Telvemaa
nimetu
Siiapank
Pitkanina mütt
Noogimaa
nimetu
Punasekivirahu
Suur Antsulaid
Naistekivimaa
Riinurahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Aarmarahu
nimetu
nimetu
nimetu
Ussirahu
nimetu
nimetu
Vaherahu
Aherahu
Saaremaa
Umbrahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Tarjamaa
nimetu
nimetu
Laiarahu
nimetu
Röpimaa
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Liigid, mis on kaitse eesmärgiksCorallorhiza trifida (kõdu-koralljuur)
Larus fuscus (tõmmukajakas)
Anser anser (hallhani)
Bubo bubo (kassikakk)
Mergellus albellus (väikekoskel)
Littorella uniflora (silmjärvikas)
Aythya fuligula (tuttvart)
Anthus petrosus (randkiur)
Branta leucopsis (valgepõsk-lagle)
Bromus benekenii (varjuluste)
Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar)
Anacamptis pyramidalis (püramiid-koerakäpp)
Cygnus columbianus bewickii (väikeluik)
Taxus baccata (harilik jugapuu)
Dactylorhiza russowii (Russowi sõrmkäpp)
Thalasseus sandvicensis (tutt-tiir)
Artemisia maritima (meripuju)
Orchis morio (arukäpp)
Sparassis crispa (kährikseen)
Recurvirostra avosetta (naaskelnokk)
Anas platyrhynchos (sinikael-part)
Orchis mascula (jumalakäpp)
Herminium monorchis (harilik muguljuur)
Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis (saaremaa robirohi)
Chaenotheca gracilenta (sire varjusamblik)
Asplenium trichomanes (pruun raunjalg)
Somateria mollissima (hahk)
Trifolium campestre (lamav ristik)
Aythya marila (merivart)
Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp)
Hydrocoloeus minutus (väikekajakas)
Draba muralis (müürkevadik)
Exsertotheca crispa (tugev kurdõhik)
Mergus serrator (rohukoskel)
Malaxis monophyllos (ainulehine soovalk)
Cephalanthera longifolia (valge tolmpea)
Ficedula parva (väike-kärbsenäpp)
Bucephala clangula (sõtkas)
Lanius collurio (punaselg-õgija)
Sternula albifrons (väiketiir)
Corydalis intermedia (vahelmine lõokannus)
Haliaeetus albicilla (merikotkas)
Neottia cordata (väike käopõll)
Viola pumila (pisikannike)
Polysticta stelleri (kirjuhahk)
Limosa limosa (mustsaba-vigle)
Calidris alpina schinzii (niidurüdi)
Carex extensa (randtarn)
Sagina maritima (rand-kesakann)
Mergus merganser (jääkoskel)
Crex crex (rukkirääk)
Samolus valerandi (liht-randpung)
Hydrocotyle vulgaris (loim-vesipaunikas)
Sterna hirundo (jõgitiir)
Dactylorhiza osiliensis (Saaremaa sõrmkäpp)
Calidris maritima (merirüdi)
Sclerophora peronella (võrk-nuisamblik)
Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)
Suaeda maritima (rand-soodahein)
Schoenus nigricans (mustjas sepsikas)
Prunus spinosa (laukapuu)
Haematopus ostralegus (merisk)
Hydroprogne caspia (räusk)
Tadorna tadorna (ristpart)
Eryngium maritimum (rand-ogaputk)
Festuca altissima (mets-aruhein)
Asplenium ruta-muraria (müür-raunjalg)
Charadrius hiaticula (liivatüll)
Sisymbrium supinum (madal unilook)
Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta (täpiline sõrmkäpp)
Clangula hyemalis (aul)
Melanitta fusca (tõmmuvaeras)
Hirudo medicinalis (apteegikaan)
Elymus farctus (rand-orashein)
Alca torda (alk)
Anthus campestris (nõmmekiur)
Halichoerus grypus (hallhüljes)
Bufo calamita (kõre)
Hypericum montanum (mägi-naistepuna)
Cygnus cygnus (laululuik)
Lullula arborea (nõmmelõoke)
Cygnus olor (kühmnokk-luik)
Curruca nisoria (vööt-põõsalind)
Polystichum aculeatum (ogane astelsõnajalg)
Geranium lucidum (läikiv kurereha)
Lampetra fluviatilis (jõesilm)
Berula erecta (oja-haneputk)
Arenaria interpres (kivirullija)
Grus grus (sookurg)
Squamarina lentigera (valge vahasamblik)
Spergularia media (lääne­-sõlmhein)
Orchis ustulata (tõmmu käpp)
Cochlearia danica (taani merisalat)
Bankera violascens (lilla mütsnarmik)
Tringa totanus (punajalg-tilder)
Cephalanthera rubra (punane tolmpea)
Porzana porzana (täpikhuik)
Liparis loeselii (soohiilakas)
Sterna paradisaea (randtiir)
Cepphus grylle (krüüsel)
Ophrys insectifera (kärbesõis)
Salix repens (hanepaju)
Hedera helix (harilik luuderohi)
Alal asuvad kaitsealused alad või üksikobjektidVilsandi RP, Antsulaiu skv. (KLO1100410)
Vilsandi RP, Laukabe skv. (KLO1102018)
Vilsandi RP, Uudepanga skv. (KLO1102019)
Vilsandi RP, Uus Nootamaa skv. (KLO1102025)
Vilsandi RP, Pätsurahu skv. (KLO1102026)
Vilsandi RP, Ameerikametsa pv. (KLO1102028)
Vilsandi RP, Kuusnõmme pv. (KLO1102029)
Vilsandi RP, Läänemere pv. (KLO1102030)
Vilsandi RP, Mere skv. (KLO1100427)
Vilsandi RP, Sepasitiku skv. (KLO1100405)
Vilsandi RP, Kurgurahu skv. (KLO1100408)
Vilsandi RP, Metsa püsivaatlusala loodusreservaat (KLO1100403)
Vilsandi RP, Vana Paagi skv. (KLO1100398)
Vilsandi RP, Naistekivi skv. (KLO1100407)
Vilsandi RP, Innarahu loodusreservaat (KLO1100425)
Vilsandi RP, Lõuna-Vaika loodusreservaat (KLO1100417)
Vilsandi RP, Salava skv. (KLO1100418)
Vilsandi RP, Kiipsaare skv. (KLO1100402)
Vilsandi RP, Kolga skv. (KLO1100429)
Vilsandi RP, Vahemere skv. (KLO1100428)
Vilsandi RP, Laasirahu skv. (KLO1100416)
Vilsandi RP, Loonalaiu pv. (KLO1100415)
Vilsandi RP, Aherahu skv. (KLO1100409)
Vilsandi RP, Atla pv. (KLO1100413)
Vilsandi RP, Lauri skv. (KLO1100406)
Vilsandi RP, Kiirassaare pv. (KLO1100414)
Vilsandi RP, Vilsandi pv. (KLO1100419)
Vilsandi RP, Laevarahu loodusreservaat (KLO1100412)
Vilsandi RP, Nootamaa loodusreservaat (KLO1100426)
Vilsandi RP, Alumise Vaika skv. (KLO1100400)
Vilsandi RP, Pihlalaiu skv. (KLO1100401)
Vilsandi RP, Soeginina skv. (KLO1100423)
Vilsandi RP, Säinaste skv. (KLO1100411)
Vilsandi RP, Telve skv. (KLO1100399)
Vilsandi RP, Kuusnõmme skv. (KLO1100430)
Vilsandi RP, Laistinina skv. (KLO1100424)
Vilsandi RP, Kõruse pv. (KLO1100421)
Vilsandi RP, Loonalaiu skv. (KLO1102014)
Vilsandi RP, Harilaiu skv. (KLO1100422)
Vilsandi RP, Orjassaare skv. (KLO1100404)
Vilsandi RP, Läänemere akvatoorium pv. (KLO1100420)
Vilsandi RP, Vesiloo skv. (KLO1102027)
Vilsandi RP, Elda skv. (KLO1102017)
Vilsandi RP, Tarja skv. (KLO1102013)
Vilsandi RP, Eeriksaare skv. (KLO1102015)
Vilsandi RP, Vilsandi skv. (KLO1102016)
Dokumendid: peida ,kuva
Kaitsekorra alus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrus nr 29 "Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri"
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 29 "Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri" SELETUSKIRI
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2009. a määrus nr 13 «Looduskaitseseaduse» alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku ...
Seotud dokument MAAMAKSUSEADUS (terviktekst)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 17. augusti 2006. a määrus nr 188 Määruste kehtetuks tunnistamine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2006. a määrus nr 8 Vabariigi Valitsuse 22. mai 1997. a määruse nr 103 «Maamaksu korrigeerimine Soomaa ja Vilsandi rahvuspargis» muutmine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 321 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seonduvalt Riikliku Looduskaitsekeskuse moodustamisega
Seotud dokument Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määrus nr 72 "Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht" (terviktekst)
Seotud dokument Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määrus nr 72 Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht
Seotud dokument Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2003. a määrus nr 56 Lennupiirangud
Seotud dokument Keskkonnaministri 11. oktoobri 2000. a määrus nr 64 Vilsandi Rahvuspargi Administratsiooni põhimäärus (kehtetu)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrus nr 321 Riikliku keskkonnaseire püsialade määramine
Seotud dokument VV 31. augusti 1999. a määrus nr 259 Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määruse nr 144 "Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine (kehtetu)
Seotud dokument Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrus nr 24 Rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahipidamise korraldamise korra kinnitamine
Seotud dokument Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrus nr 24 "Rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahipidamise korraldamise korra kinnitamine"
Seotud dokument VV 22. mai 1997. a määrus nr 103 Maamaksu korrigeerimine Soomaa ja Vilsandi rahvuspargis
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 1997. a. määrus nr. 48 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine
Seotud dokumentVV 16. juuli 1996. a korraldus nr 669-k Maa riigi omandisse jäätmine
Seotud dokument Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduste kinnitamine (terviktekst)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määrus nr. 144 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduste kinnitamine
Seotud dokumentVilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ja tsoneeringu ekspertiis
Seotud dokumentKeskkonnaministri määrus nr 10 Vilsandi Rahvuspargi Arengufondi põhikiri
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse määrus 8. detsembrist 1993.a. nr. 387 Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodamise kohta
Seotud dokumentVilsandi Riikliku Looduskaitseala põhimäärus ENSV MN 8.06.1987 määrus nr 319
Seotud dokumentENSV MN määrus nr 457 Vaika riikliku looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi riikliku looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta
Seotud dokumentENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkiri nr 36 Keelualade kaitse korraldamise eeskirjade kinnitamisest
Seotud dokumentENSV MN määrus nr 119 Riikliku maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste, ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest ENSV T 1959, 20, 107
Seotud dokumentENSV MN määrus nr 277 Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piiride ja põhimääruste kinnitamisest
Seotud dokumentENSV MN määrus 11. juulist 1957. a. nr. 242 Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s
Seotud dokumentKingissepa rajooni TSN täitevkomitee otsus nr 71 Looduskaitsest Vilsandi ümbruse saartel
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta.
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 23. märtsist 1939
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 19. augustist 1938 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta.
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 20. oktoobrist 1937 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta.
Kaitsekorralduskava: peida ,kuva
Kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava