| Iseloomustus | Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. 1906. aastal astuti esimesi samme Vaika saare linnustiku kaitseks. Rahvuspargi eellaseks ongi 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Seadusega võeti Vaika saared ja Vilsandi saare loodepoolne osa kaitse alla 1937. aastal. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud. 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala rahvuspargiks. Ligi 2/3 rahvuspargist moodustab laiduderikas meri ~160 saarega. Rahvuspargi loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on registreeritud 247 linnuliiki, nendest pesitsejaid 114 liiki (üks haruldasemaid nt kirjuhahk). Taimedest kasvab kaitsealal 520 soontaimeliiki, millest kolmandik on Eestis haruldased (taani meresalat, mustjas sepsikas, harilik luuderohi, meripuju, tuhkpihlakas jt). Vilsandi rahvuspark on 1997. aastast ka Ramsari ala. Kaitseala pindala on 23882,1 ha. Taimestikku on Vilsandil uuritud rohkem kui 100 aastat. Kaitseala pealiskorra moodustavad põhiliselt alamsiluri Jaagarahu lademe kivid. Vaikadel, Vilsandi põhjaosas ja Vesiloo lähedastel pankadel paljanduvad lademe Vilsandi kihid. Vilsandi saarel on suures ülekaalus lookasvukohad.
Pesitsevad liigid: Asio flammeus, Branta leucopsis, Caprimulgus europeaus, Crex crex, Emberiza hortulana, Falco columbarius, Ficedula parva, Lanius collurio, Lullula arborea, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna caspia, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sterna sandvicensis, Sylvia nisoria, Alcedo atthis, Botarus stellaris, Recurvirostra avosetta.
Talvitujad: Ciconia nigra, Haliaeetus albicilla.
Läbirändajad: Anthus campestris, Aquila chrysaetos, Aquila pomarina, Branta leucopsis, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Grus grus, Pernis apivorus, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria.
Lisaks on registreeritud: Cygnus olor, Larus fuscus, Melanitta fusca, Polysticta stelleri, Halichoerus grypus, Phoca hispida bottnica, Eptesicus nilssoni, Bufo calamita, Rana arvalis, Hirudo medicinalis, Verpertilio nilssonii, Myotis mystacinus.
Kaitsealused taimeliigid: Cochlearia danica, Artemisia maritima, Sagina maritima, Orchis morio, Anacamptis pyramidalis, Geranium lucidum, Taxus baccata, Hedera helix, Eryngium maritimum, Hydrocotyle vulgaris, Samolus valerandi, Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis, Cephalanthera longifolia, Listera cordata, Cypripedium calceolus, Litorella uniflora, Anacamptis maritima, Asplenium ruta muraria, Bupleurum tenuissimum, Cephalanthera rubra, Cladium maricus, Corallorhiza trifida, Elymus farctus, Dactylorhiza baltica, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Prunus spinosa, Schoenus nigricans, Sorbus rupicola, Trifolium campestre. (Keskkonnaekspertiis, 1996; K.Möller, 1998; Statistika, 1999) |